Blog, Koogid, Retseptid

Apelsinikook vahukommiglasuuri ja rosmariiniga

December 12, 2015

Siis, kui lumeigatsus vaevama hakkab, võib kööki minna. Jahu ja suhkruga pisut hullates saab ka lumesadu imiteerida, aga varem või hiljem tuleb see kaos ikka ära koristada. Pole just kõige parem idee jõulutunde loomiseks. Mina proovisin hoopis kooki küpsetada. Rosmariini ja apelsiniga. Rosmariin on üks minu lemmikürtidest, nagunii aga koogis kasutasin seda esmakordselt. Sellest kooslusest olen võlutud. Lisaks saab suhkrus keerutatud rosmariini okstega meelde tuletada, kuidas härmatis välja nägi nendel ammustel aegadel, kui rohi oli rohelisem ja lumi valgem ning krudisev. Mitte, et ma just suur lumefänn oleksin. See tänavune lumevaene soe talv istub mulle päris hästi, ainult, olgem ausad, ega lumeta jõulud seda õiget jõulutunnet ikka ei tekita. Aga kõik võib veel muutuda ja ühel heal hommikul on pilt võib-olla tõesti lummavalt lumine. Seniks aga pakun lumekooki.

lumekook

rosmarinikook-4

2 apelsini
3 muna
50 g heledat muscavado suhkrut
1 kuhjaga tl küpsetuspulbrit
2 sl hakitud rosmariini
200 g (mandli)jahu

Vahukommiglasuur

1 apelsini mahl
2 sl želatiini

120 ml vett
150 g suhkrut
1 dl glükoosisiirupit

rosmariinioksi
ekstrapeent suhkrut

Pane ahi soojenema 180 kraadile. Vooderda lahtikäiva (20 cm läbimõõduga) küpsetusvormi põhi küpsetuspaberiga.
Eemalda apelsinidel koor koos valge osaga. Seda on hea teha (fileerimis)noa abil. Eemalda seemned. Pane apelsinid köögikombaini ja töötle ühtlaseks. Lisa teised komponendid. Vala tainas ettevalmistatud küpsetusvormi. Küpseta 180 kraadises ahjus umbes 40 minutit, või kuni koogi sisse torgatud puutikk jääb puhtaks. Tõsta kook jahtuma.

Suhkrusta rosmariinioksad. Selleks kasta oksi sooja vette ja seejärel keeruta suhkrus. Tõsta kõrvale kuivama.

Glasuuri valmistamiseks pigista apelsiinist mahl ja kuumuta. Lahusta selles želatiinipulber. Pane segu elektrilise lauamikseri kannu ja vahusta.
Pane potti vesi, suhkur ja siirup. Kuumuta kuni suhkur on sulanud, lase mõned minutid muliseda. Vala kuum siirup vahustajasse apelsiinimahla segu juurde ja töötle täiskiirusel, kuni moodustub valge voolav ja vahune mass. Selleks kulub umbes 10 minutit. Käsimikseriga töödeldes võib aega rohkem kuluda.

Vala kate koogile. Lase külmkapis pisut tahkuda. Kaunista suhkrustatud rosmariini lehtedega.

rosmarinikook-3

 

Blog, Retseptid, Salatid

Röstitud porgandi-apelsinisalat pommupüreega

December 9, 2015

Pikk pimedus väsitab. Kui pisikesel valgel päevajupil sabast kinni ei saa, on väsimus kerge kuhjuma. Tahaks küll kõik valged tunnid taevas ujuvaid pilvi passida, aga kus sa siis saad. Ikka hoiab mõni töö või toimetus toas vangis, või pladiseb vihm lagipähe, kui pea pilvi vaatama keerad. Mõni päev ei sa aru, kas ülepea valgeks läkski. Ega see nüüd mingi ilmaime ju pole, et meil siin põhjamaal talvel valgust napib. Teada ju oli, et see kaamos tuleb oma raskeid kummikuid järele lohistades ja jäist hingust krae vahele puhudes. Sel aastal on ta isegi viksilt käitunud. Kummikute asemel enamasti lakk-kingadel kõpsutanud, aga pimedus on seda pikem. Silmi lahti hoida on tõeline pingutus. Midagi särtsakat oleks vaja. Seepärast saigi suviseid hetki põue varutud ja maitseid sahvrisse kogutud, et seda va kaamosekolli kartma ei peaks. Nüüd on aeg sahvririiulile pilk heita ja midagi turgutavat välja tuua. Eee… ega mul seal suuri varusid pole, tegelikult pole mul sahvritki. Seega tõin kotitäie porgandeid turult. Kui need harja ja veega üle käia ja juurviljakooriga saledamaks voolida, läheb juba üsna rõõmsaks. No värviliseks igatahes. Paar mahlast apelsini juurde ja on juba pillerkaar missugune! Porgandid ja apelsinid hakkavad küll pimeduses kenasti särama, kuid ainult neist ei piisa. Siin salatis on tähtsaim tegija pommupüree.
Püree tegemine on imelihtne, kuid saladuskatte all ütlen, et mina lippan seda tooma hoopis Sadamaturule. Sealt Papa Joe kioskist saab parimat, võibolla on see omatehtust isegi parem, aus ja audentne igatahes, parajalt suisuse maitsega. Uni ongi unustatud.

porgandisalat-4

 

4 sl baba ganoush’i * ehk baklažaanipüreed
4 porgandit
2 apelsin
soola
1 sl mett
2 tl koriandrit ( jahvatatud või külmkuivatatud koriandrilehti)
päevalille võrseid ja koriandrilehti vms. meelepärast rohelist
1 sl dukkah’ i**
1 sl apelsinimahla
2 sl oliiviõli

Pane ahi soojenema 200 kraadi peale. Lõika porgandid pikuti pooleks, suuremad võib neljaks lõigata. Pane porgandid ahjuvormi ja riivi peale apelsinikoor (ilma valge osata). Pigista porganditele apelsinimahl, lisa mett ja soola. Raputa peale koriandrit. Küpseta, kuni porgand on pehmenenud, kuid veel pisut krõmps.

Fileeri apelsin ja tükelda. Apelsini mahl pigista eraldi kaussi. Sega juurde oliviõli ja maitsesta soola ning pipraga.
Määri pommupüree kahe taldriku põhjale. Tõsta peale apelsinilõigud, ahjus küpsenud porgandid ja maitseroheline. Nirista juurde apelsinikaste ja raputa üle dukkahi’ ga.

porgandisalat-2

*Baba ganoush

1 keskmine baklažaan
2 sl sidrunimahla
1- 2 küüslauguküünt
soola
2 tl tahiinit (seesamipasta)

Torka baklažaanile
kahvliga mõned augud sisse ja küpseta ahjuplaadil 220-kraadises kuumuses umbes tund. Keera paar korda küpsemisaja jooksul. Pommu koor võib söestuda, see lisab püreele suitsust maitset.

Lase baklažaanil veidi jahtuda. Lõika pooleks ja kraabi lusikaga sisu koore seest välja. Nõruta viljaliha sõelal. Purusta baklažaani viljaliha kahvliga. Sega juurde pursustatud küüslauk, seesamipasta ja sidrunimahl. Baba ganoush võikski jääda veidi tükiline.

**Dukkah (Egiptusest pärit segu seemnetest ja maitseainetest) 

3 sl päevalilleseemneid
3 sl seesamiseemneid
3 sl koriandriseemneid
3 sl kõrvitsaseemneid
1 tl vürtsköömneid
soolahelbeid

Pane seemned purustajasse ja jahvata peenemaks. Säilita segu suletud klaaspurgis. Kasuta salatites või pajaroogades. Sobib nii liha, kala, kana kui köögiviljadele krõmpsu lisama.

porgandisalat-3

Blog, Retseptid, Salatid

Soe salat röstitud maapirni ja kolme kapsaga.

November 28, 2015

Ma jumaldan maapirne. Ainult mitte nende koorimist. See on vahel ikka üle mõistuse nikerdamine.
Hiljuti Rootsis sõin ühes pisikeses bistroo-tüüpi restoranis kena taimetoitu, mis hoobilt mu südame võitis. Nii maitsev, see lihtsalt puges mu pähe ja… kõik komponendid köögikappi. Eriti mõnus oli muidugi see, et isegi restoranikokad polnud hakanud ennast kurvilise mugula koorimisega vaevama. Maapirn oli ahjus peesitanud täies mundris ja selline pruunistamine sobib sellele mugulale suurepäraselt. Salati tegemisel ongi suur oht selles, et enne taldrikule jõudmist võivad maapirnid otse suhu kaduda. Seega igaks juhuks võiks neid suurema portsu valmis röstida, sest ka niisama krõbistamiseks on need mugulad lihtsalt vastupandamatult head.
Teine suur lemmik siin salatis on lehtkapsas. Selle toreda kapsalisega on mu teed viimasel ajal üha tihedamini kohtuma haknud. Kaubamaja toidumaailmast leiab päris tihti kena mahedalt kasvatatud, käharate lehtedega ja kahes värvitoonist kapsast. Ka turul kohtasin toredat talunikku, kes letinurgas lehtkapsa tervel võral lehvida lasi. Viimane võimalus, kui kuskilt ei leia, on veel Rimi letist otsida plastkotti pakendatud tükeldatud lehtkapsast. No ei saanud ma sealtki külma kõhuga mööda kõndida. Nüüd on mul külmkapp kapsast punnis ja olen rõõmus.
Lehtkapsa võib ahjus krõbedaks röstida, kuid viimasel ajal meeldib mulle tema nahkset tõrksust taltsutada pannil koos tiba soola ja näputäie hakidud küüslauguga. Ütlemata hea salatiroheline talvistesse tummistesse ja soojadesse salatitesse. Palju maitsvam ja nägusm, siis kui roheline salat kahvatu ja kaame näoga poes kohe kuidagi silma ei tee. Armsad rooskapsad on ka talvised lemmikud, aga siin salatis võib kaks toredat kapsalist (rooskapsas ja lehtkapsas) asendada ka sparegelkapsa ehk brokoliga, kui teiste kapsastega tee teid kokku ei vii. Kasutan kõiki neid toredaid kapsalisi oma talviste kiirsöökide tegemiseks, kõigi nendega saab toidu sihuti lauale panna ka kõige kiiremal ajal.

maapirnisalt-2 maapirnisalt maapirnisalt-5

300 g maapirne
2 sl õli
300 g Brüsseli kapsast ehk rooskapsast või hoopis brokolit
lehtkapsast
100 g metsaseeni või šampinjone
100 g vaarikaid

Salatikaste

50 g soolatud maapähkleid
2 sl vaarikaid
2 musta küüslauku (soovi korral)

Pane ahi soojenema 200 kraadile. Pese maapirnid harjaga puhtaks ja lõika sektoriteks. Pane maapirnid küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja rösti ahjus 20 minutit, kuni need on kuldpruunid ja pehmed.

Lõika Brüsseli kapsal kand ära ja eemalda välimised lehed. Poolita kapsad. Vala õli pannile ja lisa kapsad, pruunista neid kergelt ja küpseta keskmise kuumuse juures, kuni kapsad pehmenevad. Lisa seened ja lehtkapsas. Tõsta kapsa-seenesegu taldrikule, lisa röstitud maapirnid ja puista peale mõned vaarikad.

Pane lusikatäis vaarikaid väiksemasse kaussi ja purusta kahvliga, lisa hakitud maapähklid. Haki must küüslauk ja sega juurde. Vala kaste salatile ja sega läbi, puista pinnale veel hakitud maapähkleid.

maapirnisalt-4

Blog, Hommikusöögid, Retseptid

Mangomahedik jõhvikatega

November 25, 2015

Vahel veab. Näiteks siis, kui oled sattunud üliküpsete mangode peale. Sellist head juhust ei saa käest lasta ja enamasti tähendab see, et samasse poodi tuleb tagasi minna soovitavalt suurema kotiga. Enne, kui kauneid vilju kotti laduma hakata, tuleb siiski veenduda, et tegemist on tõesti küpsete viljadega. Päris kindel ei või kunagi olla, aga enamasti parimas küpsusastmes mangod vetruvad kergelt sõrmede alla. Kui siiski on partii vahetunud ja riiulile on alles jäänud kivikõvad viljad, võib neidki mõned kapiservale küpsema tuua, aga kas sest mangost saab magus, mahlane ja hullutavalt lõhnav ahvatlus, see on pigem loterii kui kindla peale minek. Aga jah, banaaniga kõrvuti puuviljakausis lebades saab toorest mangost teinekord asja ka. Veel parem, kui asetad mango-banaani paari paberkotti küpsema. Kui siis lõpuks selline troopiline vili heas küpsusastmes käepärast, siis on juba käkitegu endale päikeseline päev välja võluda. Isegi novembri hallus taandub, kui hommikusöögiks erkkollane mahedik kokku vuristada ja sinna lisaks peotäis kodumaiseid vitamiinidest punnis jõhvikaid lisaks poetada. Kes jõhvikaid liiga hapuks pelgab võib vaarikatega ka katsetada. Maitseb taevalik, teeb kõhule pai ja paneb silmad särama.

mangomahedik mahedik

1 hästi küps mango
300 ml keefiri või maitsestamata jogurtit

suur peotäis jõhvikaid
1-2 sl heledat suhkrusiirupit

Koori mango ja tükelda. Pane mango ja keefir blendrisse ja surista ühtlaseks. Jaga kahte kaussi. Pane jõhvikad eraldi kaussi ja vala juurde suhkrusiirup. Jäta mõned jõhvikad peale puistamiseks. Purusta jõhvikad kahvliga või sauseguriga. Lisa juurde terved jõhvikad ja sega läbi. Tõsta jõhvikapüree mangomahediku peale, puista juurde veel jõhvikaid.

mangomahedik-7 mangomahedik-6

Blog, Lisandid, Retseptid

Lillkapsas

November 21, 2015

Lillkapsas on lihtsalt lillkapsas. Lillkapsa võib tervelt ahju panna, isegi koos saba ja sarvedega, ehk siis ikka lehtedega. Lehtedega muidugi juhul, kui need on nii atraktiivsed, et ära rebida ei raatsi.
Kapsapeal võib lasta ahjus peesitada umbes tunnikese. Küpsemine sõltub, teadagi, isendi suurusest, sestap peaks teda aegajalt noaga torkimas käima. Kui nuga libiseb kergesti kapsast läbi, on aega kaunitar ahjust välja kutsuda. Laua ehtena tuleks tal lasta ka mõned minutid uhkeldada, enne, kui nuga sisse lüüa ja sektoriteks lõigata.

lillkapsasEnne ahjupanemist võib ka kapsakest määrida ja jogurtise määrdega. Selleks tuleks paksu Kreeka jogurti sisse segada soola ja hakitud küüslauku. Lillkapsas maitseb aga hea ka niisama, ilma jogurti teki all küpsemata. Kui küpsetada lillkapsas au naturel, siis võib lauale tõsta mõne teise määrde, kuhu kapsapoolikuid kasta. Näiteks kodutehtud majonees sobib imehästi.

lillkapsas

 

Blog, Lisandid, Retseptid

Pommu laevad e küpsetatud baklažaan

November 15, 2015

Pommu laevadel pole laevade pommitamisega midagi pistmist, või siis äkki õige pisut ainult. Pommu on lihtsalt baklažaani nunnu hellitusnimi. Ahjus röstitud pommud näevad välja küll, nagu kannatada saanud lömmis lootsikud. Aga, tühja sest. Maitse on see, mis loeb. Mind võluvad ahjubaklažaanid iga kell. Lükkad aga lootsikud ahju ja purjetad pärast suures rahulolus seda kuldaväärt sisu lusikaga välja kaapides. Mingit imetrikki ega nippi polegi. Retsept on nii lihtne, et jääb iseenesest meelde ja meelitab kööki.

pommu-5 pommu-3 pommu

1-2 pommut e baklažaani
sorts õli
soola
paar küünt küüslauku
1-2 tl zaatarit (aromaatne segu tüümianist ja seesamiseemnetest)
Kreeka jogurtit
granaatõunaseemneid
meelepäraseid ürte(tilli, peterselli, koriandrit)

Lõika pommud pikuti pooleks. Joonista terava noaga viljalihasse triibud. Näiteks diagonaalis mõlemat pidi, et tekiks ruudustik. Pintselda üle õliga ja raputa üle soolaga. Pane pommud ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadi juures kuni viljaliha on pruun ja pehme. Haki küüslauk ja raputa pommule, puista peale zaatar. Sega jogurt soolaga, lisa hakitud ürdid või veel pisut zaatar’i. Pressi juurde küüslauk.Tõsta jogurt pommule ja puista peale granaatõunaseemneid.
Söö lusikaga koore seest. Paku iseseisva roana või liha lisandina.

pommu-4

Blog, Hommikusöögid, Retseptid

Kõrvitsapuder

November 9, 2015

Prr. Hommikud on üsna jäised. Päris tülikas on varbaid sooja teki alt välja saada. Kui siis unesegaselt paljalu kööki paterdada siis võiks ju midagi sooja ees ootamas olla. Kui aga pole, tuleb pada tulele panna ja üks kuldselt kollane potitäis putru keeta, mille kaneeli ja kardemonine aroom ajab majas kõik liikvele, sest see lõhnab nagu kook. Sul on ju ikka külmkapis kõrvitsapüüree ootamas? Kui ei ole, peaks varakult varuma. Hommikul ei jõua seda küll tegema hakata, kuid kui õhtusöögist on üle jäänud või suisa sügavkülmas varud ootamas, on hulga lihtsam.
Püree tegemine ise on ikka seesama vana hea meetod ja lihtsamast lihtsam. Tükelda kõrvits (koorida pole esialgu vaja) ahjuplaadile ja küpseta 200 kraadi juures kuni viljaliha küps (umbes pool tundi). Siis eemalda pehme viljaliha koorest ja püreesta saumikseriga. Valmis. Säilib vabalt paar päeva külmkapis kaanega purgis ka, kuid pikemaks säilitamiseks või pirakama kõrvitsa konsumeerimiseks peaks selle sügavkülma tallele panema. 
Otse külmast võetud kõrvitsapüree saab ka ilma sulatamata pudrupotti lisada. Podiseda tasub tal seal lasta, sest puder peab ikka kuum olema.

kõrvitsapuder

2-3 dl täisterakaerahelbeid
150 ml vett
soola
50 ml (mandli)piima
200 g kõrvitsapüreed
1 tl kaneeli
1 tl kardemooni
muskaatpähklit

Serveerimiseks

1 sl vahtrasiirupit
meelepäraseid marju ja puuvilju ja pähkleid

Pane vesi keema ja lisa kaerahelbed. Keeda tasasel tulel, kuni kaerhelbed on peaaegu pehmed. Lisa piim ja kõrvitsapüree. Keeda veel mõned minutit ja maitsesta kaneeli ning kardemoniga. Riivi juurde muskaatpähklit. Serveerimisel nirista peale vahtrasiirupit ja lisa marju või puuvilju.

kõrvitsapuder-4

Blog, Retseptid, Supid

Kõrvitsasupp õunaga

November 7, 2015

Kõrvitsasuppi peab saama. Sügis lehvitab juba täies hiilguses oma kuldse palega, aga mul veel kõrvitsad lahti lõikamata. Tegelikult ma hoian neid. Kohe kuidagai ei raatsi nuga sisse lüüda, sest need kaks nunnut on ainukesed, mis sellel suvel minu kasvama pandud kõrvitsataimedest sirgusid. Mnjah, pole just suur saak, aga armas ometi.
Poputan neid kullakesi veel mõne aja aknalaual, enne kui patta panen. Aga suppi peab ju ometi saama ning selle jaoks leidsin turult toredad pähkelkõrvitsad. Pähkelkõrvits on selline pisemat sorti, just ühe supi jagu kõrvits. Suuremaks see ei kasvagi. Supi keetmise teeb eriti mõnusaks veel asjaolu, et pähkelkõrvitsat pole vaja koorida. Sobib potti panna kõige koorega, sest tema koor on nii õhuke ja küpseb sama kiiresti, kui kõrvits isegi. Seekord ronisid kõrvitsale lisaks potti ka õun ja ingver. Sibula ja küüslauguta kah ei saa kuidagi. No ja tšilli hoiab batsillid eemal. Supp sai sametine parajalt hapuka nüansiga ja kirevalt kollane.

kürvitsasupp-4

1 väike (pähkel)kõrvits
1 sibul
1 õun
2 küünt küüslauku
väike jupp ingverit
1 spl võid
2 dl kookospiima
1 tl kurkumit
paar oksa rosmariini
2 l köögivilja- või kanapuljongit või vett
soola
pipart
tšillit

Tükelda kõrvits kuubikuteks. Kui kasutad pähkelkõrvitsat, siis pole vaja koort eemaldada. Eemalda ainult sisu ja seemned. Tükelda ka õun, sibul ja küüslauk. Pane või potti sulama ja lisa tükeldatud köögiviljad, rosmariinilehed, ingver, kurkum ja tšilli. Passeeri mõned minutid ja vala peale kuum vesi või puljong. Keeda tasasel tulel umbes 10-15 minutit kuni köögivili on pehme. Maitsesta soola ja pipraga. Lisa juurde kookoskoor ja keeda veel paar minutit. Püreesta sauseguriga. Valmis!

kürvitsasupp-5kürvitsasupp-3kürvitsasupp-6kürvitsasupp-2

Blog, Koogid, Retseptid

Dekadentlik põldmarjakook

October 24, 2015

Tummine, maitserikas ja šokolaadine on see kook. Minu suur lemmik. Tõeline südametemurdja. Kontrollitud, toimib ka teiste peal. Ühel varasügisesel nädalavahetusel katsetasin koogi mõju väiksema seltskonna peal. Langesid ohvriks viimane kui üks. Peale esimest ampsu mõmisesid kõik kooris. Tookord oli eriline luksus korjata koogile päikeseküpseid põldmarju otse põõsalt. Nende sügavsiniste mahlast nõretavate ja parajalt hapukate marjadega on kook luksuslikult täiuslik. Kui soovite, siis isegi saatanlikult salapärane:) Kuid arvan, et vabalt võib kasutada ka teisi hapukaid marju. Hetkel näiteks pohlasid või jõhvikaid. Ettevaatlik tasub olla ainult külmutatud marjadega. Nendest eralduv vedelik võib šokolaadi sametise pinna lörri keerata. Külmutatud marjade puhul oleks õigem purustatud marjadest kaste kokku segada ja seda eraldi pakkuda. Maitseb ikka imehea ja ei mingit küpsetamist, lihatsalt kokkusättimise vaev.

põldmarjakook-6

 

Põhi:
100 g mandleid
10 datlit
2 sl maapähklivõid
50 g tumedat šokolaadi

Täidis:
100 g toorjuustu (Philadelphia)
1 purk keedetud kondenspiima
2 sl Baileys likööri

Kate:
150 g tumedat šokolaadi
50 ml vahukoort
20 g võid
200 g põldmarju

Tõsta täidise ained varakult toatemperatuurile.

Pane põhja jaoks kõik ained va. tume šokolaad köögikombaini ja surista hästi peeneks, see võtab aega mõned minutid. Sulata šokolaad vesivannil või mikros ja lisa segule, töötle ühtlaseks. Suru segu koogivormi põhjale ja äärtele (20 cm läbimõõduga ümmargune lahtikäiva põhjaga või kandiline 12 x 38 cm).
Sega täidise ained omavahel ja vala koogile. Tõsta kook paariks tunniks külmkappi.
Sulata katte jaoks šokolaad, sega juurde koor ja või. Määri saadud segu koogile ja puista peale marjad. Lase seista veel tunnike külmkapis.

põldmarjakook

Blog, Magustoidud, Retseptid

Viigimarja tartaletid

October 11, 2015

Küpsed viigimarjad on saabunud külla. Kaugelt tulnud külalised kauaks siia peatuma ei jää. See tähendab, et vaid loetud nädalad on värsked ja uhkes küpsuses viigimarjad meil lausa käeulatuses võtta. Hetkel mitmed poe- ja turuletid uhkeldavad nende võõramiste kaunitaridega, mis siis ikka tuleb aga ahvatlusele järele anda ja mesimagusad sügisannid koju kanda. Viigimarjade head kaaslased taldrikul on kitsejuust ja õhkõrn Parma sink. Mulle said sel hooajal aga lemmikuteks need tartaletid. See põhi on nii maitsev ja valmistamine suisa lapsikult lihtne, et ma rõõmustan ennast viimasel ajal üsna sageli nende toredate korvikestega. Ma pean tunnistam, et need on maitsvad ka niisama krõbistamiseks, aga kreemiga koos muutuvad suisa uhkeks. Kreemi osas on varjatsioone muidugi lõputult, sobivad mitmesugused määrded ja minu suur lemmik – Kreeka jogurt – on ka siin hea. Kuid see kõige-kõigem on just Kalamatsi toorjuust. See juust on nii mahe, õrn ja siidine, et kahjuks kahvatuvad kõik teised uhked kreemid. Koos viigimarjadega lihtsalt põlvist nõrgaks võttev kooslus. Laskem siis pealegi viigimarjadel kirgi kütta.

viigimari viigimari-4

Tartaletid

6 tk

100 g mandleid
10 datlit
1 spl kookosrasva
2 tl toorkakaod
1 sl võid vormide määrimiseks

Kreem

2 pk (200 g) kitsepiimast toorjuustu (Kalamatsi)
2 sl mett

Katteks

viigimarju, pähkleid, tüümianit ja mett

Eemalda datlitel kivid. Pane mandlid, datlid, kookosrasv ja kakao köögikombaini ja töötle kõik peeneks. Selleks kulub umbes 3-4 minutit. Määri tartaletivormid võiga. Jaga tainas vormide vahel võrdselt (sellest kogusest saab 6 väikest vormitäit) ja suru sõrmede abil vormi põhjale ja külgedele. Küpseta 200 kraadises ahjus tartalettipõhjasid umbes 7 minutit. Jahuta!

Sega kokku kreem. Selleks sega toorjuust meega. Tõsta toorjuust jahtunud tartaletivormidesse ja kata viigimarjade sektoritega. Puista pinnale veel hakitud pähkleid, tüümianilehekesi ning nirista veel soovi korral pisut mett.

viigimari-3 viigimari-2

Blog, Üritused

Sauce 2015

October 4, 2015

Septembri viimasel esmaspäeval toimus Eesti restoranimaailmas midagi enneolematult hõrku. Nordea kontserdimajas sai aimu restoranielu võlust ja valust kohe päris sügavuti. Kokku olid tulnud oma ala tugevad tegijad kaugemalt ja lähiümbrusest. Toimus konverents Sauce2015. See suurepärane kaste keedeti siin samas meie silme all kokku esimest korda. Kuulata sai edulugusid ja kõrvataha ritta laduda palasid restoranitöö telgitagustest ning kaasa mõelda köögikunstnike loomevaludele. Otseselt pottide pannide kolinat kuulda polnud. Keskenduti peamiselt loomingulisusele.

Ettekanded olid nii inspireerivad, et pean hoolega valvama, et mul jätkuks ikka veel meelekindlust mitte oma nina, kätt ja südant mõne restorani tagatuppa sokutada. Loodan endiselt, et sellise üliemotsionaalse tunnetetulva saab mahavaigistad mõne pop-up üritusega. Pärast mida on mõni aeg täitsa tore vagusi olla 🙂 Aga paremaks sööjaks ja kliendiks pean ma ennast ometigi pidevalt koolitama.

sauce-4

Mahlakaima ettekande tiitel konverentsil läheb ilmselt kuulajate üksmeelset aplausi arvesse võttes Massimo Botturale. Massimo on peakokk restoranis Osteria Francescana, mis on pärjatud teise kohaga The World’s 50 Best Restaurants nimekirjas ja kolme Michelini tärniga. See restoran on püsinud maailma parimate tipus juba viimased viis aastat ja on kõige kõrgemalt hinnatud restoran Itaalias juba kuus aastat järjest. Itaalane haaras auditooriumi ühe hetkega oma valdusesse ja tulistas keevaliselt. Massimo avangardistliku lähenemise taga toidule on peale suure kire veel ka tugev side oma juurtega ja mälestused lapsepõlvest, mis teda inspireerivad. Tugev köögikunsti baastehnikate valdamine on mootor, mis loovuseretseptorid tööle panemb. Retseptorid aga toituvad kultuurist ja kunstist . Kunst ja kultuur avavad oma varalaekad siiski pikkamööda ja parim viis nende uurimiseks on liikumine. Erinevate kultuuride ja kunstnike sõnumitesse süüvimine ning nende omavaheline võrdlemine.

Toit taldrikul on ju ka kunst. Tõsi, kiirelt kaduv. Juba paari hetke pärast ei ole sellest kunstiteosest alles midagi. Määritud nõudki rändavad pesusse, kus ka viimased jäljed jäljetult kaovad. Ometi pingutavad köögikunstnikud hardalt ja loovad raske töö ja kreatiivse loomingu magusat valu nautides, või siis trotsides, üha uuesti ja uuesti. Mis on see, mis ühed teistest kõrgemale pjedestaalile tõstab?
Mälestus! Just nimelt see elamus ja mälestus, mis sind veel pikalt peale toiduelamust saadab, puudutab, kõnetab ja kaunis pakendis su mälusoppide sahtlisse siidipaberi sisse talletub. See jätab jälje. Sellest toiduetenduse emotsioonist ei pääsegi enam välja, vaid tahaks ikka veel ja veel. Laod oma viimasedki veeringud lauale, et näitemäng kestaks.

sauce-7

Näitlemisest kõneles ka Gerhard Retter. Tema ettekande peateema oli täiuslik teenindus.
Parim teenindus ei seisne ainult viisakalt kliendi ees koogutamises vaid seal on tubli annus ka näitlejameisterlikkust. Teenindajal kohtudes kliendiga on vaid minut aega kaardistamiseks. Sealt edasi peab ta aduma, mis suunas liikuda. Kui klient tunneb, et soovid on täidetud veel enne, kui ta ise oma soovi formuleeridagi jõuab, on ta saanud midagi hindamatut, on saanud suurepärase teeninduse osaliseks. Selleks, et sedalaadi sünergiat saavutada on vaja õppida, pingutada, aga ennekõike on oluline tahe pakkuda elamust. Hea teenindaja on kõrvuni täis optimismi, valmis muutuma ja õppima igal sammul ning täiustama oma sotsiaalseid andeid ja oskusi. Teenindaja salarelvaks on detailid, mida pisemad, seda suurema kaaluga.
Gerhard Retter ise on pärit Saksamaalt, aga pärjatud nii Austrias kui Saksamaal mitmeid kordi auhinnaga Maître of the Year

Toni Toivanen, noor mees Soomest, rääkisi oma tööst Nomas. Noore kokana Noma meeskonnas kohta omada on unistuste väljakutse nii mõnelegi köögikuningaks pürgijale, aga ilma kireta pole selles mekas midagi peale hakata. Töö on raske, aega vähe ja kui õnnestub ka rahateenimiseni välja jõuda (Nomas töötavad paljud praktikandid kogemuse saamise nimel ja ilma rahata), siis aega selle kulutamiseks ikka ei ole. Kõrvalt vaatajale tundub töö Nomas isegi inimõiguste rikkumise piiril, kuid see polegi töö see on elustiil. Elustiil, mis pakub rohkem, kui võtab. Selle tõestuseks on igal hommikul kell 6 ärgata puhas rõõm, mitte tüütu kohustus. Seda innustunud noormest kuulates küsisin endalt, kas ma elan ka nii, ja kui ei, siis mis mind takistab?

Magnus Nilsson, rootslasest peakokk Rootsi ääremaal asuvas restoranis Fäviken, rääkis kreatiivsusest. Et loovus lennata saaks, on vaja head tunnetust ja taas kord oli juttu baasteadmistest, aga sedakorda tehnikatest ja toiduvalmistamisviisidest mida on kasutatud Põhjamaal juba sajandeid. Iidsed toiduvalmistamise ja -säilitamise moodused pole kuhugi kadunud ja ilmselgelt sobivad ka tänasesse päeva. Juttu oli ka pidevast painest luua midagi uut, kuid kas see on alati õigustatud. Mõned kombinatsioonid on viimistletud nii heale tasemele, et kahju oleks neid kõrvale jätta pelgalt uue järele ahnitsedes. Pealegi muutub restoranis ka pikalt favoriidiks olnud roog ja on võimalus näha ja tunnetada selle uusi tahke ja veidi varjus olnud külgi. Just nii nagu lemmikfilmi või -etenduse korduval vaatamisel avastad detaile ja peenemaid nüansse.

Venemaalt tõi vestlusringi uudiseid Vladimir Mukhin. Tema jutustas loo kuidas Vene köök ennast maailmas näitab. Ka siin baseeruvad teadmised mälestustel ja maitsetel, mida on kantud põlvest põlve. Toorainekasutusel andis uue suuna ja sundis jalgu kõhu alt välja sirutama poliitiline surutud seis. Sanktsioonid panid vaatama oma alas ringi ja Venemaa avarustes jätkub nii toorainet kui mõtteid. Vladimiril jagus oma roogade näiteid rohkem, kui aeg konverentsil seda lubas ja kombinatsioonid olid põnevad. Lisaks toorained, mille olemasolu tuli täieliku üllatusena. Selgus, et Vene köök on põhjatu aardelaegas.

Veel oli juttu turundamisest, veinimaalima suundadest ja muidugi diskusioone nii kreatiivsuse kui ka tööjõu konarlikust teest. Sõna said ka meie oma tegijad Vladislav Djatšuk (Tschaikovsky), Yves Le Lay (endine Pädaste peakokk) ja Märt Metsallik (Põhjaka)

sauce-3 sauce-6

Pöörase päeva lõpetas õhtusöök. Tuljaku verivärske avaruse täitis 150-pealine toidufanattide särav ja kirev seltskond. Tõnis Siigur kostitas fenkolise koha ja pitsilise vutiga. Pakkus magustoiduks assortiid juustudest ja valikut magusroogadest, kust ei puudunud ka legendaarsed konjakituutud. Emotsionaalne päev ei andnud oma tuure kuidagi käest, ikka oli vaja kuuldut ja kogetud väiksemas ringis üle korrata ja küsida. Kas kuulsid? Panid tähele? Jäi meelde? Tuljak meenutas tol õhtul mesilastaru mis sumises parimal ühtlasel lainepikkusel. Aplaus, mis pääses tunnustama inspireeriva foorumi korraldamist juhtinud habrast ent sisemiselt kindlat Pauliina Pirkolat ei tahtnud vaibuda. Suur töö on luua tühjalt kohalt selline haarav ja inspireeriv üritus ja panna see elama juba esimesest hetkest. Saali 600-pealine vägi hingas ühes rütmis, mis sest, et 200 mõtlesid eesti keeles, 300 soome keeles ja ülejäänud 100 läbisegi vene-rootsi ja jumal teab mis keeles veel.

Juba kohtumine oma toredate naaberblogjatega on küllalt inspireeriv kogemus, aga kõik see segatud niisuguse annuse filigraanselt vürtsitatud SAUCE’iga mõjub ajuvereringele väga toniseerivalt. Ma saan nüüd päris kerge vaevaga reastada oma kaootilised mõtted, tunded ja arvamused, sest mul on toeks selline annus häälekaid väljaütlemisi oma parimas kastmes.
Pange tähele SAUCE 2016 on tulemas ja siis tuleb kaljukindlalt kohal olla, maksku mis maksab.

sauce-8

Blog, Eelroad, Pearoad, Retseptid, veiseliha

Veisesüda. Külm ja soe, armastusväärsed mõlemad.

September 24, 2015

Viimane katsetus Liivimaa Lihaveise teemadel viis otsejoones veise südameni.
Veisesüda on pirakas, minu käsutuses olnud lihas kaalus umbes 1,6 kg ja oli külmutatud. Alustades südame taltsutamist, on kõige tähtsam ja aeganõudvam töö liha sulatamine.  Toimuma peaks see aeglaselt ja  külmkapi kaitsvas ümbruses. Minul sulas süda seal  2 päeva, enne, kui alla andis:).  Sulanud süda tuleb puhastada rasvast ja kelmetest. Need tuleb lihtsalt ära lõigata ja seejärel saab juba tubli lihase lõigata kenasti ristikiudu lahti. Mina lõikasin ta õhukesteks viiludeks. Kõik, mis viilu mõõtu välja ei andnud läks kõrvale ja hakkisin selle tartari jaoks hästi peenikeseks. Südant proovisin nii külma, kui soojana. Armastusväärsed said mõlemad.

veisesüda-5

Tunnistan ausalt, et sellist pirakat südant ma vaevalt letist ise valinud oleksin. Kogus tundub koduköögi tarbeks suur. Mulle meeldib küll südame tekstuur, aga siiani olen teinud koduses köögis katsetusi vaid väiksemate isendite südametega. Aga see pirakas veisesüda pole sugugi hullem. Vastupidi, tema tekstuur on eriliselt õrn ja pannil kiiresti praetuna saab teda sokutada mitmesse salatisse, nii sooja kui külma. Näiteks ingveri ja sojakastmega variant päästis ühel kiirel õhtul näljast nõrkemise. Näljasena nüüd kogu seda sulatamise ja puhastamise tantsu ette muidugi ei võta, aga kui kogu trall juba kord tehtud on, jagub head kraami rohkem. Kui kohe kõike ära ei söö võib mõned tükid kerge oliviõli ja soolaga ülepuistatult külmkappi panna. Paar päeva ootavad need seal sööjaid üsna vagusi ja muutuvad isegi veel paremaks.

veisesüda-8

 

veisesüda-6


 500 g veisesüdant
2-3 küünt küüslauku

1 punane sibul
1 -2 sl tärklist
50 ml Põltsamaa tõmmut
soola pipart
õli


Eemalda südamelt rasv ja kelmed. Lõika lihas ristikiudu õhukesteks viiludeks. Haki küüslauk ja sibul peeneks. Pane lihalõigud, küüslauk ja õli kaussi ja sega läbi. Lisa sool ja pipar. Lase lihal maitsestuda tund või paar. Puuderda tükid tärklisega kergelt üle. Pane pannile õli ja aja pann hästi kuumaks, lisa sibulad. Küpseta lihalõike mõned minutid ühelt poolt, keera teine pool ja vala pannile vein. Lase küpseda koos veiniga veel paar minutit ja tõsta serveerimistaldrikusse. Paku koos ahjus röstitud juurviljadega.

veisesüda-2


Veisesüdame tartar

200 g vesiesüdant
1 tomat (härjasüda)
2 sl kappareid
1 küüslauguküüs
1/ 2 punast sibulat
soola
pipart
paar tilda Worchesteri kastet
peterselli
sidrunikoort


Haki liha hästi peeneks. Haki ka kõik teised ained peeneks ja sega kõik kokku. Lase pisut maitsetel külmkapis tõmmata, enne serveerimist ja paku koos musta leiva krõpsudega.

veisesüda