Blog, Hommikusöögid, Retseptid

Smuutikausid – hommikused äratajad

December 4, 2016
smuutid-3

Mina olen Piret ja ma olen sõltlane. Kreeka jogurti sõltlane.  Kui varud mu külmkapis otsakorrale hakkavad saama (loe: on veel viimane 400 g purk), olen ma tavaliselt paanikas. Kreeka jogurt koos koduse granola ja marjadega on minu lemmikhommikusöök, aga liiga tihti hakkas see tore toit mu hommikuid sisustama. Loomulikult on (maitsestamata) jogurt mitte ainult maitsev vaid ka kehasõbralik toiduaine. Aga igal nööril on kaks otsa. Otsustasin sellest ühest otsast kinni haarata ja oma sõltuvust pisut taltsutada. Esialgu piirdusin küll lihtsalt sellega, et vähendasin oma hommikust jogurtiportsu ja korvasin puuduoleva osa ohtrate marjade või köögiviljadega. Proovisin ennast pisut petta. Läks õnneks! Tasapisi jõudsin selliste kombinatsioonide juurde, kus piimatoodet ei lisanudki, kuid katsusin smuuti jätta ikka pisut toekama kontsistensiga. Nii tihkena, et seda oleks mõnus kausist lusikaga süüa. See klaasismuuti on minu jaoks rohkem nagu kiire vahepala, mida möödaminnes ja jooksupealt nälja kustutuseks kulistada. Hommikusöök on aga püha ja selle jaoks peab aega võtma. Olen nõus tõusma isegi väga vara, kui vaja. Istun ja naudin hommikuvaikuses oma smuutikausi kirevat sisu ja teen päevaplaane.

Smuutikausi sisu komponeerides tasub muidugi jälgida seda, et oma kausikest koostisosadega liialt ei koormaks. Vastasel juhul võib tulemuseks olla inetult ilmetut värvi plöga ja nendel hommikutel jääb see nautimise moment siis üürikeseks. Enamasti käib koostisosade valimine ikka selle järgi, mis konkreetsel hommikul külmkapist vastu vaatab. Vastu vaatab muidugi ikka see, mida varunud olen. Hommikuste kirevate ja rõõmsavärviliste kausitäite jaoks peaks varuma sügavkülma riiulitele erinevaid marju. Kontsistentsi muudavad kreemjaks peale avokaado ja banaani veel hurma, brokoli ja chia seemned. Retseptides toodud kogused on ka rohkem soovituslikud ja umbmäärased, kui piinliku täpsusega järgimiseks. Peale piimatoodete sobivad vedeldamiseks ka taimsed piimad, või pähklid koos veega. Kookosvesi on tore, aga ka täitsa tavaline vesi sobib hästi.
Pealepuistamiseks on head marjad, puuviljad, kodune müsli, seemned ja pähklid.
Enamasti olen ma juba mõni minut peale ärkamist elevil, et millise kompa ma täna kokku vuristan. Päris sarnased ei tule need tavaliselt mitte kunagi, aga siin mõned näited ikka selleks, et järgmine kord pisut teisiti teha. Noh ja ehkki neid näiteid sai kuus, peaaegu nädala jagu, poeb nädalasse vahest ka mõni pudru-hommik, laupäeval valmib minu köögis munaroog ja pühapäev on ju teada-tuntud pannkoogipäev.

smuuti-3

 


Roheline

200 g spinatit
1 avokaado
laimi mahl
100 g Kreeka jogurtit


smuuti-4

smuuti-2


Roosa

200 g vaarikaid
3 datlit
100 g kookospiima


smuuti-5


Kollane

200 g astelapajusid
1 banaan
100 g keefiri


smuuti mustikasmuuti-2


Sinine

200 g mustikaid
5 musta ploomi
4 brokolit õisikut(30 g)
100 g mandlipiima


mustikasmuuti smuutid-5


Punane

1 väiksem peet
100 g jõhvikaid
1 apelsin või 1 hurmaa
2 tl chia seemned
100 g vett


smuutid-2


Pruun

2 tl toorkakaod
1-2 tl kaneeli
2 cm jupp riivitud ingverit
2 tl melassi
1 banaan
100 g maitsestamata jogurtit(2,5%)


smuutid-7

Lao kõik ained blenderisse ja surista paari minutiga ühtlaseks kreemiks, kogused on arvestatud kahele hommikusele nautlejale. Mõnusaid hommikuid!

Blog, Koogid, Retseptid

Musta ploomi kook pimedate ööde kiituseks.

November 3, 2016
ploomikook

Ongi lõpuks november käes. Jah, mina kuulun nende veidrike hulka, kes novembrit fännavad. Jep, nägin neid ilmeid, kus kulmud juuksepiirini kerkisid:) Loomulikult on kevad ja suvi toredad ja meeldivad mulle, kellele ei meeldiks. Ometigi tunnen ma suurt naudingut, kui saabub november. Septembris on nii magusvalus lõppenud suve pärast ja oktoobri kullakarvaline pale kutsub kõikjale rutakalt ringi sebima. Paigal püsimiseks jääb vähe aega. Siis, aga saabub pime, karge, tuuline ja külm november. No, kas pole tore? Enam pole vaja ringi tormata, võib rahumeeli tuppa jääda. Pleedi kaelani tõmmata, tee tõmbama panna ja raamaturiiulilt tolmu alt mõne juba pikalt isutanud teose õngitseda. Sealjuures tolmu võtma pole mingit mõtet hakata, nagunii pole midagi näha. Rahumeeli saab lõõgastuda teetass kõrval ja raamat pihus. Kui siiski peaks vahel tahtmine tulema end pisut tuulutada, siis kinno tasub minna ka pimedatel öödel. Just nüüd on, mille vahel valida. Hetkel muidugi sadas see valge ollus pimedate ööde nautlejatele ootamatult valusalt kaela, aga vast annab see kalk valgus järele ja sametine pimedus saab oma pehmed mantlihõlmad taas lahti tõmmata ning salli lõdvemale lasta.

Köögis seavad end aukohale tummised ja toekad kuumad road ja vürtsid. Jõhvikaid ei jakasa turult nii palju kanda, kui isu oleks ja lemmikute rivist astuvad kõik koos kolmekesi kolm sammu ette: küüslauk, ingver ja tšilli.

Lõpuks ometi on aega. Loomulikult ainult, siis, kui seda ise võtta. Igale “kassiristimisele” ju alati jõudma ei peagi. Põhjuseks võib vabalt tuua asjaolu, et kodus on nii mõnus olla, et jah, vabandust seekord ei saa kuidagi tulla. Ja siis selle ilusa pimeda õhtu kiituseks võib endale ühe väikese koogi lubada.

ploomikook-2


Musta ploomi kook

200 g mandleid
5 musta ploomi
2 küünt musta küüslauku
2 sl kookosrasva

100 g musti ploome
40 ml likööri (Baileys)
3 muna
2 sl naturaalset kakaopulbrit
1 tl kaneeli
400 g hapukoort

naturaalset kakopulbrit pinnale raputamiseks

Haki mandlid, küüslauk ja ploomid peeneks või tõsta kõik ained köögikombaini ja purusta peeneks. Suru segu (20 cm läbimõõduga) lahtikäivasse, küpsetuspaberiga kaetud põhjaga, koogivormi. Laota põhjale ploomid. Sega omavahel munad, liköör, kakao ja hapukoor. Vala segu ploomidele. Küpseta 180 kraadi juures 25-30 minutit. Lase täielikult jahtuda ja hoia enne serveerimist paar tundi külmkapis. Serveerimisel sõelu pinnale naturaalset kakaopulbrit.


 

Blog, Retseptid, Salatid

Magusad viinamarjad. Waldorfi salat.

October 26, 2016
viinamari-2

Paar aastat tagasi torkasin naljaviluks kasvuhoonesse ühe viinamarjataime. Nii lihtsalt ilu pärast. (Mul on üldse komme sinna tomatitele-kurkidele seltsiks igasugu kraami kasvama panna. Algul on ju üsna kena, aga pärast läheb ülemõistuse kitsaks). Kasvas teine seal kenasti ja ronis kuhu süda kutsus. Ega ma sellelt taimehakatiselt midagi ei oodanudki ja paar aastat ei pannud teda eriti tähele, kuni eelmise suve lõpul avastasin, et viinamarjaväät uhkeldab kenade siniste marjadega. Sel aastal hakkasin neid juba ootama. Vaatasin, kuidas ilmusid pisikesed rohelised pärlikesed ning imetlesin küpseid siniseid kobaraid. Tõsi, marjad mu viinapuul pole üleliia suured ja veini valmistamiseks ei jätku neist hoopiski. Kuid maitselt on need ülimagusad ja oi-oi kui mahlased.
Viimast peotäit kokku korjates otsustasin need kullakesed salatisse sättida ja pildile püüda.

viinamari

Seltsiks marjadele haarasin oma aia punapõsksed õunad. Nende õunapuude lugu on viinamarjadega üsna sarnane, kuid algus ulatub aastakümmnete taha. Puud istutas minu isa. Tookord noore mehena istikuid tooma minnes polnud tal õrna aimugi õunsortidest. Võttis siis paar puud oma perekonnanime järgi, et äkki on head. Oma kümmekond aastat seisid need puukesed, seal mitte just väga sobival pinnasel kurvalt, kuni kohanesid. Nüüd rõõmustavad need vanad õunapuud meid pea igal aastal kenade punaste ubinatega. Sel aastal pole õunad ülearu suured, kuid neid on palju-palju. Isa on nüüd muidugi ilmatu uhke, et nii hea ja maitsva söögiõuna valis. Minulgi pole põhjust oma viinamarju häbeneda, kuigi sordinimi mul kuidagi meeles ei seisa ja mingit seost sellega luua ka ei oska. Aga mis siis ikka. Salatisse kõlbab ka nimetu mari, pealegi on salat ise kõlava nimega klassik. Lähemal vaatlusel leiab samast aiast ka üpris saledad sellerivarred ja ongi Waldorfi salat koos. Aga, mida kastmeks? Kui kõik komponendid on ise kasvatatud ei lähe poemajonees kohe üldse. Õnneks on majoneesi kokku suristamine ju kukepea. Seekord proovisin mandliõliga majoneesi teha. Vihje sain tervisliku toitumise gurudelt. Tulemusega jäin ülirahule. Olen pikalt otsinud majoneesi komponendiks paremat õli, kui tavapäraselt kasutatv rapsiõli, aga kõik variandid on majoneesi kibedaks muutnud. Seekord läks õnneks, majonees tuli suurepärane maitse poolest ja kerge kehale koostise osas. See muidugi ei tähenda, et seda purgist liialt limpsima peaks.

viinamari-3

Waldorfi salat

2 õuna
2 sellervart
peotäis viinamarju
7 Kreeka pähklit
1 sl majoneesi

Viiluta õunad ja seller. Sega kokku õunad, seller, viinamarjad ja sega majoneesiga. Puista peale viinamarju ja hakitud Kreeka pähkleid.

majo

Majonees

1 muna toasoojana
1 tl sinepit
1 sl sidrunimahla
2,5 dl mandliõli
1 tl soola
1 tl suhkrut

Löö toasoe muna purki lahti. Lisa sinep, sidrunimahl, sool, suhkur ja mandliõli. Aseta saumikseri tera purki nii, et munakollane oleks kaetud. Hakka töötlema kergelt saumikserit üles-alla liigutades. Töötle kuni õli on segunenud ja majonees kreemjas. Säilita suletud purgis külmkapis.

Blog, Lisandid, Retseptid, Salatid

Põllult patta. Väike peedi-carpaccio

October 20, 2016
köögiviljad-6

Põllupoeesia ei jätnud ka sel aastal mind puutumata. Kõigi takistuste kiuste sai peenramaa tubli siilu juurde ja seemned õigel ajal mulda. Kasvandikud olid taltsad ja pakkusid hooaja lõpetuseks värvilist silmailu ning suve läbi olid krõmpsud köögiviljad käeulatuses. Tänaseks on ajatöödele joon alla tõmmatud. Ainult veel mõned lehkapsa- ja peedivarred endiselt peenralt võtta, kuni külm nad endale ahnitseb.
Eks väheke sehkenadamist ja planeerimist see põllupidamine ju nõudis, aga ei midagi ülikeerulist ega kontimurdvat. Peab tõdema, et kõik oli seda väärt. Mitu kuud puhast rõõmu. Ega ma muidugi mingi põllupidamise ekspert pole ikka veel. Teen kõike endiselt katse-eksituse meetodil. Näiteks harvendamine oli ja on jäänud mu kõige nõrgemaks oskuseks, aga iga sügis tõotan, et katsun nüüd selle õppetunni meelde jätta.

köögiviljad-2 köögiviljad-3 köögiviljad uus
Kui enamus kraamist läks põllult otse patta, siis väikesed triibulised peedid eelistasin toorelt pintslisse pista. Nii säilitasid nad oma kauni välimuse ja said pikemalt edvistada.

köögiviljad-7


 

Peedi-carpaccio

2 (värvilist)peeti
1 sidruni mahl
2 küünt küüslauku
1 tšillikaun
2 cm jupp ingverit
1 dl oliiviõli
1 sl mett
maitserohelist

Koori peedid ja viiluta hästi õhukeseks. Seda on hea teha mandolini või köögiviljakoorija abil, hea juustunuga ajab ka asja ära.
Haki küüslauk, ingver ja tšilli peeneks. Sega kokku sidrunimahl, mesi, küüslauk,tšilli, ingver, maitseroheline, lisa oliiviõli ja sega ühtlaseks. Tõsta peediviilud kastmesse ja lase umbes pool tundi maitsestuda.
Paku liha- või kalaroogade lisandina.


 

 

uus-2 uus-3

Blog, Hommikusöögid, Koogid, Retseptid

Õunaleivake tatrajahuga

October 17, 2016
õunaleib

Vahel tuleb väljakannatamatu soov midagi küpsetada. Näiteks siis, kui tuul ulub akna taga ja nina välja ei taha pista. Ahi sooja ja kausid kolisema. See lihtne tainas segab ennast peaaegu, et ise kokku. Maitseb aga tänu tatrajahu ja muscovado suhkrule ikka lausa taevalik ja mis peamine, pole üldse tavalise keeksi moodi imalmagus, vaid parajalt tummine ja kergelt pähklimaitseline. Tume muscovado värvib taina ka kenaks kohvipruuniks. Ma nimetaks seda isegi hoopis õunaleivakeseks. Tükike koos kuuma teega täidab kõhtu ja peletab koogihimu. Kogus on sobiv ühe pisikese leivakese küpsetamiseks ja mahub just täpselt paberist keeksivormi, mida hästivarustatud poeriiulitelt leida võib.

õunaleib-3õunaleib-2õunaleib-4


 

3 suuremat õuna (umbes 300g)
1 sl sidrunimahla
2 muna
1 dl + 2 spl tumedat muscovado suhkrut
200 g hapukoort
2 dl toortatrajahu
1 tl küpsetuspubrit
1 tl soodat
2 sl kaneeli
1 tl kardemoni

Puhasta õunad südamikest ja tükelda. Pigista peale sidrunimahl ja sega 2 sl suhkru ja kaneeliga. Tõsta kõrvale. Vahusta munad suhkruga, lisa hapukoor. Teises kausis sega jahu, küpsetuspulber, sooda, sool ja kardemon omavahel. Lisa kuivained muna-hapukooresegusse ja sega tainas ühtlaseks. Vala pool tainast paberist keeksivormi sisse või väiksemasse ümmargusse vormi (läbimõõt 18 cm). Tõsta taina peale kaneeliga segatud õunatükid ja vala peale ülejäänud tainas.
Küpseta 180 kraadises ahjus 30 minutit või proovi tainasse torgatud tikuga küpsust. Kui tikk jääb puhtaks, on kook küps. Jahtudes võid sõeluda pinnale tuhksuhkurt.

 

õunaleib-6

Blog, Kala, Pearoad, Retseptid

Klaarsäga

October 15, 2016
angersäga-5

Saage palun tuttavaks klaarsägaga! Mulle tutvustas seda kauni olemisiga kala klaarsaga.ee  ja tõi prooviks. Peab kohe ütlema, et peale proovimist sattusin ma lausa vaimustusse. Klaarsäga, millest ma varem midagi kuulnudki polnud, on ütlemata hõrgu olemisega. Tema liha on roosakasvalge ja kergelt lasuurne. Küpsetades muutub see valgemaks, kuid säilitab hästi oma kuju ja ei lagune ka veidi pikemal hautamisel. Väga pikalt küpsetada muidugi vaja ei ole, sest klaarsäga valmib kiirelt, nagu kalad ikka. Kuna kala on üsna tugeva tekstuuriga ja rasvane, siis ei ole selle puhul väga suurt üleküpsetamise ohtu ja ei pea kartma, et kala muutub kiirelt kuivaks. Klaarsäga liha sisaldab 750 mg omega-3 rasvhappeid 100 grammi kohta. Samas jääb küpse klaarsäga liha ikka väga hõrk ja õhuline, mitte nii tugev, nagu näiteks tuur. Lisa boonuseks on muidugi täielikult luuvaba filee, mis muudab toiduvalmistamise ja nautimise eriti lihtsaks.

Klaarsäga kasvatatakse väga väikese ökoloogilise jalajäljega Hollandi farmis, kus pööratakse suurt tähelepanu kalade heaolule ja looduse säästmisele. Kalad kasvavad stressivabalt, ilma ravimiteta, GMO-vabade söötadega, millest 70% on taimset päritolu. Filee valmistatakse paari tunni jooksul farmis koha peal ning jõuab meile jahutatuna. Klaarsäga tasub otsida Pärnu Kalamajakast.

angersäga

angersäga-4


 

2 klaarsäga fileed ( umbes 300g)
õli ja võid praadimiseks
50 g kappareid
390 g purstatud tomateid
3 küüslauguküünt
1 purk kikerherneid
1/2 tlsoola
1 tl suhkurt
värsket koriandrit
mõned väikesed tomatid
musta pipart värskelt jahvatatuna


Lõika fileed umbes 3 cm paksusteks seibideks. Maitsesta soolaga. Haki küüslauk, nõruta kapparid ja kikerherned. Pane õli pannile ja aja kuumaks, lisa paar sl võid ja lase sulada. Tõsta kala pannile ja prae keskmisel kuumusel umbes 5 minutit. Keera kala ümber ja lisa pannile purustatud tomatid, küüslauk, kapparid ja kikerherned. Lase segul muliseda 5-7 minutit ja maitsesta soola ja suhkruga. Lõika tomatid pooleks ja lisa kastmele. Serveerimisel puista pinnale hakitud koriander. Paku koos värske salatiga.

angersäga-6 angersäga-2

 

Blog, Lisandid, Retseptid

Pihlakamarmelaad

October 12, 2016
pihlakas-8

Pihlakad potsatavad taspisi juba maha. Mõne kobara võiks kinni püüda ja purki pista. Pärast kena purgike juustulauale või ulukiprae kõrvale tõsta. See magusmõrkjas marmelaad sobib ka sügiseste salatite kirgastmiseks, kas killukestena peale puistates, või salatikastmesse segatuna.

pihlakas-6

pihlakas-7


300 g pihlakaid
1 pakk (330 g) marmelaadisuhkrut
200 ml vett

Eemalda pihlakakobaratelt lehed, rootsud võivad külge jääda. Pane pihlakakobarad koos veega potti ja aja keema. Keera kuumus keskmiseks ja keeda kuni pihlakad muutuvad pehmeks, umbes 10-15 minutit. Kurna vedelik läbi sõela teise potti, vajuta lusika seljaga võimalikult palju vedelikku marjadest välja. Aja vedlik uuesti keema ja lisa marmelaadisuhkur. Keeda kuni marmelaad hakkab paksenema. Umbes 10 minutit. Lase pisut jahtuda ja vala steriliseeritud purki.


 

pihlakas-3

pihlakas-5

Blog, Üritused

Sauce 2016 – kildudest koguneb tervik

October 5, 2016
IMGM4972_websize_fotograaf.lauri.laan

Juba teist aastat oli meie gastrofanaatikutel siinsamas kodumaal võimalus rahvusvahelisel restoranifoorumil inspiratsiooni koguda. Eelmise aasta ühepäevane konverents oli paisundud kolmepäevaseks sündmuseks, mille sisse mahtus väga palju, alates jalgpallist ja erinevatest degustatsioonidest ning lõpetades eriilmeliste ja -maitseliste õhtusöökideni. Kõige krooniks inspireeriv konverents kulinaarse maailma tähtedega.

IMGM3901_websize_fotograaf.lauri.laan

IMGM3431_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM3082_websize_fotograaf.lauri.laan
Sauce avapauk kõlas Kuressaares, kus erinevate restoranide meeskonnad üksteisega jalgpalliplatsil rinda pistsid. Osalesid 11 meeskonda ja võidu viis koju nooruslikult uljas Art Priori.


IMGM4400_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM3787_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM4087_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM4047_websize_fotograaf.lauri.laan

Saaremaa saladused avanesid heategevusliku õhtusöögi käigus Kuursaalis, mis oli külalistest lausa punnis. Saali kõik sööjad ei mahtunudki. Köök oli venitatud ajutiselt pikemaks. Kõik selleks, et üheaegselt pakkuda elamust 200-le toidunautlejale.

Köögis töötasid koos toidumaailma tituleeritud sangarid ja kohalikud Saaremaa tegijad. Tuleristsed said Saaremaa ametikooli õpilased, kes aitasid nii köögis, kui saalis. Kaks neist, kes sel õhtul kõige-kõige tublimad olid, valitakse välja ja nemad saavad võimaluse praktiseerida piiri taga, parimate tegijate juures.

IMGL4016_websize_fotograaf.lauri.laan

Õhtu juhatas sisse James Bond-Kennedy (äge nimi, kas pole) Relæ-st Copenhagenis. Tema juhendamisel vormus taldrikul esimeseks käiguks Saaremaa koha, mida täiendas kohalik teravili.

IMGL4155_websize_fotograaf.lauri.laan

Andrei Korobjak Moskva MØS-ist  võlus sööjaid suitsulesta ja Kadaka juustuga. See siidine kooslus viis keele alla ja puges sööja südamesoppi. Talletus toidunautleja maitsemällu, et ühel heal päeval sealt riiulilt, idee katsetamiseks kasutusele võtta.

IMGL4312_websize_fotograaf.lauri.laan

IMGM4276_websize_fotograaf.lauri.laan

Aga mees, kes metsast selleriga tuli (või siis siiski hoopis selle sinna viis), jättis suu lahti ka Saaremaa maitsetega harjunud toidusõbral. Imeliselt pehme hirv, ahjuküps seller ja hurmav metsamaitsetest punnis kaste.  Siduda kõik see metsikult maitsvaks koosluseks ja korraga 200-le külalisele pakkuda pole just lihtne.  Just see õige soust oli kokku keedetud Filip Langhoffi käe all, kes igapäevaselt hoiab kulpi kõrgel restoranis ASK  Helsingis

IMGL4339_websize_fotograaf.lauri.laan

Sasu Laukkonen (Chef ja Sommelier) Helsingist vormistas kaks korda küpsetatud kohupiimast, rabarberist ja kadakamrjast KENA lõpetuse, nagu saarlased tavatsevad öelda.

IMGM3828_websize_fotograaf.lauri.laanSaaremaa saladusi jagasid külaliskokkadele saare omad mehed Risto Laanet, Alar Aksalu, Kaupo Raaper, Kristjan Janke, Sander Väärt, Märten Sepp

IMGM4208_websize_fotograaf.lauri.laan


 

Pühapäeval kolis Sauce Tallinasse. Telliskivi loomelinnakus oli püsti nõiakööki meenutav ajutine köök/töötuba, kus kreatiivsed chefid oma telgitaguseid saladusi jagasid. Midagi peapööritavalt ja maailmamuutvat nendes helendavates padades ei sündinud. Kuid igaüks andis vaatajatele omal viisil paraja inspiratsioonilaengu.

IMGM4440_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM4483_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM4503_websize_fotograaf.lauri.laan

Kõigil, kes köögis toimekad, on ikka põnev jälgida, kuidas keegi teine teeb üdini tuttavid liigutusi siiski tsipake teistmoodi. Eriliselt innustavad edukate köögivõlurite kogemused. Alati on, mida kõrvataha panna. Ja tundus, et ka meie oma suurtel chefidel oli üksjagu põnev. Meistrikalassi tunde andsid María Fernanda Di Giacobbe Venetzuelast. Ta valmistas langustiine kakaovõis ja tegi sinna juurde värvilistest ubadest salati. Frederik Malmstedt Stockholmist esines Santa Maria saadikuna ja tuletas meelde musta kulla -Tellicherry pipra – saladusi läbi hõrgu seakülje. Daniel Berlin Rootsist  lasi särada oma peensusteni lihvitud oskustel. Adeline Grattar – Yamtcha’st Pariisis pošeeris kaerapiimas harknääret ja jutustas sinna juurde Prantsuse-Hiina köögi kokkusulatamisest ja sellest, kuidas ta oma roogasid enamasti vaid rõõmuga maitsestab.


 

IMGM5066_websize_fotograaf.lauri.laan

Õhtusöögi ajaks aga köeti Telliskivis ahjud kuumaks ja löödi söed lõõmama. F-hoones oli suitsu ja tuld, seal võttis koha sisse bbq õhtu “Barbie Dudes”. Tuliste kuttidena astusid üles: Lennox Hastie Australiast, Fredrik Malmstedt Rootsist,  Riho Heinmets Eestist, Jaakko Sorsa Soomest.

IMGM4605_websize_fotograaf.lauri.laan

IMGL4705_websize_fotograaf.lauri.laan

Riho Heinmets pakkus kergelt grillitud lillakpsast karamelliseeritud punase kapsaga.

IMGM4775_websize_fotograaf.lauri.laan IMGL4859_websize_fotograaf.lauri.laan

Fredrik Malmstedt grillis pipraseid vorstikesi.

IMGM4889_websize_fotograaf.lauri.laan IMGL5142_websize_fotograaf.lauri.laan

Lennox Hastie koha sulas suus.

IMGM5149_websize_fotograaf.lauri.laan IMGL5170_websize_fotograaf.lauri.laan

Lihanaudingute eest aga seisis hea Jaakko Sorsa.

IMGM5089_websize_fotograaf.lauri.laan

Atmosfäär oli vaba ja voolav, maitsed ehedad ja puhtad.


Esmaspäeva hommikul sättis suur osa toidufanattidest ennast nõjatuma Nokia kontserdimaja toolidele, et kuulata mis tuuled toidumaailmas ja restoranimaastikul laias ilmas puhuvad.

Wim Ballieu Belgiast jutustas oma eduloo käsitsi valmistatud lihapallide veeretamisest Ball& Glory’s. Lihapallirestorani idee võib esmalt kentsakas tunduda, kuid tasub ehk täpsustada, et Balls&Glory söögikett pakub ainult väga kvaliteetsest toorainest ning käsitsi valmistatud lihapalle. Wimi loodud konseptsioon slow food- fast service on hästi vastu võetud ja suurt kandepinda leidnud. Täna saab tema lihapalle nii supermarketist, kui mitmetest trendikatest söögikohtadest. Peale sütitavat esinemist ruttas ta kööki, et tõestada 600-pealisele publikule oma sõnade paikapidavust. Tema tiim pidi lõunapausil toitma kiiresti ja maitses järelandmisi tegemata kulinaariasõpradest kuulajate kõhud. Pildilt on näha, kuidas näljased näod kohe rõõmsamaks muutusid.

IMGM5297_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM5302_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM5321_websize_fotograaf.lauri.laan


 

Christian Puglisi Michelini tärniga pärjatud mahemärgistusega restorani Relæ (Kopenhaagenis) omanik rääkis loo, miks otsustasid nad ühele mahajäetud farmile uue elu anda ja restorani jaoks vajalikku piima andvate lehmadega ise tegelema hakata. Vaid nii jõuab restoranilauale parim tooraine ja restorani töötajateni ning klientideni arusaam, kuidas toit nendeni tegelikult jõuab. Kõik neli tema ja ta partneri restoranid on ehitatud ideega, et nende roheline jalajälg oleks väikseim. Uuskasutusena valminud enamus restoranide sisustusest, valgustus on LED ja lähedased tooraine vedamised tehakse jalgratastega.

Sloveenia toidu-saadikuks tituleeritud vahetu Ana Roš jutustas oma köögikunstnikuks kasvamise loo, mis ei alanud sugugi mainekas kokanduskoolis, vaid baseerus kirgliku sisemise kokanduspisiku vohamisel.

Lennox Hastie mängu tulega sai maitsta eelneval õhtul. Leegi puhus ta veel suuremaks laval, kui seletas, mis teda ürgse toiduvalmistamise meetodi juures paelub ja kuidas ta elava tule keelt tunnetab.

Isaac McHale Suurbritanniast tutvustas mängulist toiduteatrit Clove Club Londonis läbi oma roogade saamislugude.

Chloě Doutre-Roussel Prantsusmaalt selgitas, et kvaliteetšokolaad sisaldab võimalikult vähe lisaaineid. Kakaooad tarnitakse parimatelt kasvatjatelt ning röstitakse kohapeal, nii nagu seda teevad kvaliteetse kohvi müüjad. Toorkakao on nagu vein või kohvi, mille maitse oleneb kasvu- ja kliimatilistest tingimustest.

Charles Spence Suurbritanniast viskas õhku gastronoomilis-psüholoogilised ideed, kuidas stimuleerida meeli, erinevate toidukogemuste vastuvõtmisel. Erinevad kohad, temperatuurid ja isegi muusika on võimalik rakendada maitsemeele teenistusse. Inimesed ei söö ju vaid suuga. Toiduelamus sünnib mitme meele koosttööst.

Adeline Grattard Prantsusmaalt selgitas oma inspiratsiooni tagamaid, Tema looming põhineb enda tunnetusel ja ei ole nii väga kantud valitsevatest trendidest. Toidu sisse põimib ta kindlasti killukese rõõmu ja alati palju tundeid. Ta piilub köögist sööjate ilmeid, need juhatavd teda uusi kombinatsioone looma. Ispiratsioon vaheldub nii, nagu akna taga muutub ilm ja liigub päike.

Nicolas Lander Suurbritanniast, kogenud restoranipidaja ja restoranikriitik , kes näinud gastronoomiamaailma muutumist 20 aasta vältel. Tema kummutas müüdi, et restorani edukuse tagab vaid asukoht. Sisu on tähtsam ja selle järele tullakse nurga taha, või isegi “maailma lõppu”. Armastus toidu, veini ja sööja suhtes annab igale restoranile kuhjaga eeliseid. Oluline on, et kogu restoran töötaks ühes suunas ja ühe asja nimel. Finatsaritmeetika ja hea huumorimeel sealjuures on elementaarsed.

Søren Ledet Taanist peatus teeninduse teemadel. Kõlama jäi mõte, et iga eksimus, mis tehakse annab tegelikult uue võimaluse.


Perfektselt tõmbas üritusele joone alla õhtusöök kuuel käel. Ribes esinesid ühise toiduetendusega Isaac McHale ja Daniel Berlin ja Rado Mitro. Maitsekütid olid elevil.  Elamus sündis nende silme all ja talletus meeltesse. Parimateks paladeks kujunesid toores veiseliha õuna, herne, tilli-mädarõikakreemiga. Kastani-austrileem mererohu ja killukese kaaviariga flirtis maitsemeeltele meelepärase intensiivsusega. Kaks väikest verepannkooki panid südame põksuma, nii filigraanne oli vormistus, mitmekseine tekstuur ja maitse… see tuleb veel tänagi keelele.

IMGM5499_websize_fotograaf.lauri.laan

IMGM5339_websize_fotograaf.lauri.laan IMGM5448_websize_fotograaf.lauri.laan

 

Sauce’i inspiratsioonilaengust peab nüüd jätkuma terveks aastaks ja küllap need peenemad tükikesed ja nüansid alles settivad ja loodetavasti torgivad meid kõiki tagant pimedatel sügisõhtutel. Kõrvu jääb kõlama jääb läbiv joon – tagasi juurte juurde. Tõdemus, et pakutaval toidul peab olema oma nägu, nimi ja lugu. Kõik edulood kinnitasid omal moel seda teemat. Andsid hea inspiratsioonilaengu, kuidas leida seda oma nägu, kuidas sünnib lugu ja kuidas püsida oma rajal.

IMGM4925_websize_fotograaf.lauri.laan

 

Blog, Restoranid

Pärnu kutsub kohvile

September 29, 2016
pärnu

Kas teile meeldib Pärnus? Oo-jaa. Kuurordivõlud, valge liivaga rand ja melu rannapromenaadil. Suvel on kõik Pärnus ja seal on äraütlemata tore. Aga, mis sügisel saab? Suve sumin vaikib ja Pärnust saab vaikselt tukkuv linnke. Kuigi tema võlu ei lahku koos rändlindudega. Üldsegi mitte!

Olen üha enam ja enam märganud, et mulle on hakanud meeldima hooajaväline Pärnu. Isegi enam, sellest suviset ja sumisevast kröömikese rohkem. Rand ja pargid on endiselt paigal, sügispäike kingib parematel päevadel kuhjaga kulda ning kirevad lehed kutsuvad sahistama. Ega bikiinid pole ainuvõimalik ranna outfit, kena kohev kampsun ja tuultpidav jope on ka täitsa toredad. Pikad jalutuskäigud rannas aitavad mõtted korda seada ja teevad kõhu tühjaks. Mõnus on linnas ringi uidata ja mõne kohviku uksest sisse kiigata, sest pole vaja peljata, et möödunud suve ereda päeva rikkunud aps peaks taas korduma. Nüüd on kohvikupidajatel ometi aega lugeda teie soove silmist ja hellitada teid parimate paladega.

pärnu-5

Veel enam, mitmed kohvikud on seljad kokku pannud ja kutsuvad teid endale külla. 1.-9. oktoobrini võib kasvõi mitu korda päevas mööda erinevaid kohvikuid käia, sest toimub Pärnu kohvikute nädal. 20 kohvikut pakuvad salatist, desserdist ja tassist teest või kohvist koosnevat einet hinnaga 7 eurot. Kohvikute loetelu on siin. Ja vaata ka üle korralduslik pool enne, kui sammud kohviku poole sead. Samal lehel saab tutvuda kõigi kohvikute pakkumisega. Idee on sarnane mitmes linnas tuntust kogunud restotaninädalaga ja pakkumine on nii ahvatlev, et mõned koogid-salatid võivad päris kiiresti otsa saada.

pärnu-4 pärnu-3 pärnu-2 pärnu-6

Aga milline on üks õige kohvik ja mis teda restoranist eristab? Selle küsimusele tasub vastust otsida kooki ja salatit süües. Ega väikelinnas seda suurt punast joont kohviku ja restorani vahele ikka ei tõmba. Ja kas ongi tarvis?

pärnu-7

pärnu-8

Aga kohe päris kindlasti kuulub ühe pesuehtsa kohviku menüüsse kvaliteetne kohv. Tänapäeval on kohviku kunded selles osas juba päris pepsiks läinud. Kõige suuremate kohvinautlejate südamesoovid peaks kindlasti Mon Ami-s või Kohvihoovikus täidetud saama. Sealsed kohvikupidajad on kohvimaailma saladustes korralikult kaevanud, tehnikad selgeks õppinud ja parimad oad ning peenemad röstid teie jaoks välja valinud. Nendest tasub lisaks tavpärastele espressopõhistele jookidele küsida ka teisi moekal moel valmistaud kohvijooke.

Näeme Pärnus!

Blog

Tomatiaeg. Tomati-mureli gazpacho.

September 2, 2016
tomat

Jah nüüd on ta käes. Kõik need küpsusest nõretavad ja ilust pakatavad tomatid saabuvad korraga ja siis tuleb teisi vitsutada nii kuis jaksad. Õigupoolest on tomatihooaeg juba teises pooles ja seda hetkel lõputuna näivat ja selle päris õige maitsega tomatit ei jätku kauaks. Kahjuks!
Meie Liinaga vaimustusime tomatist juba mõned kuud tagasi, kui need alles hakkasid õiget maitset koguma. Liina lõikas, hakkis, praadis ja hullutas köögist saabuvate aroomidega. Mina mekutasin mõnuga kõikide roogade kallal ja kui mahti sain tegin mõne klõpsu ka. Menüüs olid panzanella, ratatouille, tomati-fetasalat Beluga läätsedega, tarte Tatin tomati ja mozzarella’ga, röstitomati romesco, pico de gallo ja tomati-rabarberitšatni. Kõik väärt road tomatihooajal lustimiseks. Kõik need retseptid leiab veel viimaseid päevi müügil olevast Rimi ajakirjast Toit&Trend. Aga oma suure lemmiku panen siia ka kirja, et meeles püsiks.

tomat-8 tomat-7 tomat-9 tomat-6 tomat-3tomat-2tomat-10

Tomati-mureli gazpacho Liina Karroni moodi

1 kg küpseid tomateid
1/2 kg mureleid
6 sl mandlijahu
sõrmepikkune jupp sellerivart
1 küüslauguküüs
peotäis basiilikut
2 sl oliiviõli
1 tl veiniäädikat (sobib nii valge kui ka punane)
meresoola
musta pipart

Tomateid võib hoida enne mõned tunnid külmkapis, siis saab kohe karge jaheda supi. Haki seller, basiilik ja küüslauk peeneks. Lõika tomatid neljaks, eemalda murelitelt kivid. Kalla kõik koostisained kannmikserisse ja surista, kuni tulemus on ühtlane. Naudi kohe!

tomat-5

Blog, Joogid, Retseptid

Angervaksalimps

July 25, 2016
siirup

Suvi on sujuvalt libisenud üle poole. Katsu ainult sabas püsida, muidu libiseb käest. Seekord sain sabast kinni angervaksal, mis oma magus-mõrkja aroomiga kesksuve kroonib. Kõik need toredad elevandiluu-karva õiekoonused, mis heinamaadel päid õõtsuvad, tahaks talve jaoks tallele panna. Aga millal sa seda jõuad? Päris kõiki ju pole vaja ka, piisab paarikümnest, et endale pudelitäis kuldset siirupit tagavarks keeta. Ainult mõned õied lehvitavadki veel oma kuninglikke päid, varsti on kadunud needki. Kõik, kel plaan kesksuvi pudelisse pakkida, kiirustage!
 Jook sobib limpsimiseks nii kesksuvisel pärastlõunal võrkkiiges lebotades, kui kurjal kaamosepäeval uusi suveplaane sepitsedes. Veel üks klaasike? Aga, palun!

siirup-4


 

Angervaksasiirup

1 l vett
500 g suhkrut
suur kausitäis angervaksaõisikuid (umbes 30 tk)
1 sidrun

Loputa angervaksaõisikud voolava vee all, et eemaldada kõik satikad.
Vala suhkur ja vesi pott, aja keema ja sega, kuni suhkur on sulanud. Lisa viilutatud sidrun. Suru angervaksaõisikud potti. Vaata, et need oleks vedelikuga üleni kaetud. Jätta pott jahedasse ja lase 24 tundi tõmmata.
Kurna läbi marli või tiheda riide vedelik teise potti. Pigista õisikutest kogu mahl välja. Lase vedelik uuesti keema ja keeda tasasel tulel veel 5 minutit. Vala steriliseeritud pudelisse või purkidesse ja säilita jahedas.

siirup-2

1 klaas angervaksalimpsi 

2-3 sl angervaksasiirupit
200 ml mullivett
sidrunilõike ja jääkuubikuid

Pane angervaksasiirup klaasi ja vala peale mullivesi. Lisa jääkuubikud ja sidruniviilud ning kaunista angervaksaõisikuga.

siirup-3

Blog, Eesti, Reisid, Restoranid, Üritused

Haapsalu suvepidu

July 10, 2016
haapsal-36

O’la, o’la… nad tegid seda jälle. Salt, Hapsal Dietrich ja Veinisõber. Korraldasid Haapsalus pöörase söögi- ning veinipeo ja panid külalised heast meelest jenkat tantsima. Jah, seekord oli juba kolmas suvi koos Salti ja Dietrichi rahvaga lustida. Ma ei kahelnud küll kordagi selles, kas peol osaleda või mitte. Kõik see positiivne power, mis mõnusast toidu- ja tantsupeost alati alles jääb, kaalub üles kohalesõidu vaeva ja vaba päeva orgunni. Seda feelingut jätkub veel tusameelse talve üleelamisekski.
Küll aga kahtlesin ma selles blogiloos, kas ma ikka viitsin sarnasest üritusest igal aastal postitust teha. Aga niipea, kui kohapeal pisut õhku nuusutasin, oli selge, et tahan/pean seda suurt rõõmu kogu maailmaga jagama. Õnneks keerasin veel enne teeleasumist ukselt tagasi ja haarasin fotokoti üsna viimasel minutil kaasa.

haapsal-2 haapsal-3 haapsal-8 haapsal-9haapsal-5haapsal-12haapsal-11haapsal-14 haapsal-18

Ükski pidu ei ole eelmise igav koopia, vaid sünnib alati uuesti ja uuesti. Üsna suures rollis on olnud (ja oli ka seekord) peomenüü, mis alati kokku pandud ühe õhtu tarbeks. Seekord sai mekkida värskeid austreid, kaheksajala ceviche‘i, mädarõikast gazpachot jõekarbi tartariga, krõbedaid sardiine Lissaboni-stiilis, Sitsiilia-moodi pikantset tomatisalatit ja Argentiina-päraselt praetud talle neerusid salsa verde ning punase sibula-kartulisalatiga. Lisaks olid veel menüüs sinikarbid vürtsikas kastmes. Veinisõber üllatas tuliuue Vinho Verdega ja pakkus head tuttavat Vadivieso Cabernet Frank’i.
Toit ja teenindus sel õhtul ei pretenteeri absoluutsele täiusele, kuid oli ikka nii maitsev, kui siiras. Keegi ei pahanda sel suveõhtul ka pisikeste apsakate peale. Need lihtsalt jäävad märkamata, sest on lahe atmosfäär, nagu Mart Juur oma DJ-puldi tagant välja hõikab.
Ja täpselt nii ongi! Ka ilm on alati õigel ajal tellitud! Kuidas võrratu Tiina ja fenomenaalne Mann seda teevad, ma ei tea. Mul jääb üle vaid neile äärmiselt tänulik olla, et nad minu ja veel ligi 200 inimese kaunile suveõhtule sära ja maitse andmist nii tõsiselt võtavad. Loodetavasi jaksavad need tarmukad naised, seda traditsiooni pikalt hoida.haapsal-61 haapsal-35 haapsal-29 haapsal-26 haapsal-25 haapsal-24 haapsal-21 haapsal-22 haapsal-20 haapsal-19 haapsal-23 haapsal-16 haapsal-15

Ma ei tunne kõiki neid peolisi nimepidi, keda sel suvepeol kohanud olen, kuid nägupidi on paljud juba tuttavad. Naerusuise noogutuse saatel kepsleme kõik koos ennastunustavalt keset Karja tänavat ja tunnike peale südaööd, kui muusika vaikib, tunneme kui tiinekad, et see on ebaõiglaselt vara.

haapsal-67 haapsal-63 haapsal-66 haapsal-60 haapsal-47 haapsal-41 haapsal-43 haapsal-44 haapsal-40 haapsal-46 haapsal-45 haapsal-39 haapsal-38 haapsal-34 haapsal-33 haapsal-32 haapsal-31 haapsal-28 haapsal-70 haapsal-74 haapsal-75 haapsal-81 haapsal-79
Veel üks põhjus, miks autonina ikka ja jälle Haapsalu poole keetrata, on Dietrichi külaliskorterid. Need stiilsed toad on nautlejate seas juba kõvasti laineid löönud. Sel aastal said need ahvatlevad apartmendid veelgi täiendust. Meil oli suur rõõm peojärgne väsimus sealsetel pehmetel patjadel välja puhata.
Tõttöelda nautisin ma igat sekundit selles üdini haapsalulikus suvekorteris. Imetlesin iga pisimat detaili ja viivitasin isegi peomöllu tormamisega. Kasutasin juhust nautida peo kasvavaid tuure privaatsel rõdul klaasi kihisevaga. Lehitsesin peas meeleheitlikult kalendrit, et pisutki pikem puhkus veel sinna hubasesse pesakesse planeerida.
Haapsalus on ju alati õdus olgu pidu ja pillerkaar, või vaikne, ja justkui väljasurnud nädalasüda. Nendel tänavatel uitamisest ei tüdine ma vist niipea ja ikka leidub imetlemist. Olgu selleks siis üle päevinäinud kivimüüri lokkav roosimeri, või mõni sümpaatne magusalt tukkuv puumajake. Ja need Haapsalu pilved ning lahesopid, kes neist raatsib kaua eemal olla.haapsal-51

haapsal-53haapsal-7haapsal-6haapsal-50 haapsal-49 haapsal-58 haapsal-57 haapsal haapsal-83 haapsal-82 haapsal-86