Blog

Tomatiaeg. Tomati-mureli gazpacho.

September 2, 2016
tomat

Jah nüüd on ta käes. Kõik need küpsusest nõretavad ja ilust pakatavad tomatid saabuvad korraga ja siis tuleb teisi vitsutada nii kuis jaksad. Õigupoolest on tomatihooaeg juba teises pooles ja seda hetkel lõputuna näivat ja selle päris õige maitsega tomatit ei jätku kauaks. Kahjuks!
Meie Liinaga vaimustusime tomatist juba mõned kuud tagasi, kui need alles hakkasid õiget maitset koguma. Liina lõikas, hakkis, praadis ja hullutas köögist saabuvate aroomidega. Mina mekutasin mõnuga kõikide roogade kallal ja kui mahti sain tegin mõne klõpsu ka. Menüüs olid panzanella, ratatouille, tomati-fetasalat Beluga läätsedega, tarte Tatin tomati ja mozzarella’ga, röstitomati romesco, pico de gallo ja tomati-rabarberitšatni. Kõik väärt road tomatihooajal lustimiseks. Kõik need retseptid leiab veel viimaseid päevi müügil olevast Rimi ajakirjast Toit&Trend. Aga oma suure lemmiku panen siia ka kirja, et meeles püsiks.

tomat-8 tomat-7 tomat-9 tomat-6 tomat-3tomat-2tomat-10

Tomati-mureli gazpacho Liina Karroni moodi

1 kg küpseid tomateid
1/2 kg mureleid
6 sl mandlijahu
sõrmepikkune jupp sellerivart
1 küüslauguküüs
peotäis basiilikut
2 sl oliiviõli
1 tl veiniäädikat (sobib nii valge kui ka punane)
meresoola
musta pipart

Tomateid võib hoida enne mõned tunnid külmkapis, siis saab kohe karge jaheda supi. Haki seller, basiilik ja küüslauk peeneks. Lõika tomatid neljaks, eemalda murelitelt kivid. Kalla kõik koostisained kannmikserisse ja surista, kuni tulemus on ühtlane. Naudi kohe!

tomat-5

Blog, Joogid, Retseptid

Angervaksalimps

July 25, 2016
siirup

Suvi on sujuvalt libisenud üle poole. Katsu ainult sabas püsida, muidu libiseb käest. Seekord sain sabast kinni angervaksal, mis oma magus-mõrkja aroomiga kesksuve kroonib. Kõik need toredad elevandiluu-karva õiekoonused, mis heinamaadel päid õõtsuvad, tahaks talve jaoks tallele panna. Aga millal sa seda jõuad? Päris kõiki ju pole vaja ka, piisab paarikümnest, et endale pudelitäis kuldset siirupit tagavarks keeta. Ainult mõned õied lehvitavadki veel oma kuninglikke päid, varsti on kadunud needki. Kõik, kel plaan kesksuvi pudelisse pakkida, kiirustage!
 Jook sobib limpsimiseks nii kesksuvisel pärastlõunal võrkkiiges lebotades, kui kurjal kaamosepäeval uusi suveplaane sepitsedes. Veel üks klaasike? Aga, palun!

siirup-4


 

Angervaksasiirup

1 l vett
500 g suhkrut
suur kausitäis angervaksaõisikuid (umbes 30 tk)
1 sidrun

Loputa angervaksaõisikud voolava vee all, et eemaldada kõik satikad.
Vala suhkur ja vesi pott, aja keema ja sega, kuni suhkur on sulanud. Lisa viilutatud sidrun. Suru angervaksaõisikud potti. Vaata, et need oleks vedelikuga üleni kaetud. Jätta pott jahedasse ja lase 24 tundi tõmmata.
Kurna läbi marli või tiheda riide vedelik teise potti. Pigista õisikutest kogu mahl välja. Lase vedelik uuesti keema ja keeda tasasel tulel veel 5 minutit. Vala steriliseeritud pudelisse või purkidesse ja säilita jahedas.

siirup-2

1 klaas angervaksalimpsi 

2-3 sl angervaksasiirupit
200 ml mullivett
sidrunilõike ja jääkuubikuid

Pane angervaksasiirup klaasi ja vala peale mullivesi. Lisa jääkuubikud ja sidruniviilud ning kaunista angervaksaõisikuga.

siirup-3

Blog, Eesti, Reisid, Restoranid, Üritused

Haapsalu suvepidu

July 10, 2016
haapsal-36

O’la, o’la… nad tegid seda jälle. Salt, Hapsal Dietrich ja Veinisõber. Korraldasid Haapsalus pöörase söögi- ning veinipeo ja panid külalised heast meelest jenkat tantsima. Jah, seekord oli juba kolmas suvi koos Salti ja Dietrichi rahvaga lustida. Ma ei kahelnud küll kordagi selles, kas peol osaleda või mitte. Kõik see positiivne power, mis mõnusast toidu- ja tantsupeost alati alles jääb, kaalub üles kohalesõidu vaeva ja vaba päeva orgunni. Seda feelingut jätkub veel tusameelse talve üleelamisekski.
Küll aga kahtlesin ma selles blogiloos, kas ma ikka viitsin sarnasest üritusest igal aastal postitust teha. Aga niipea, kui kohapeal pisut õhku nuusutasin, oli selge, et tahan/pean seda suurt rõõmu kogu maailmaga jagama. Õnneks keerasin veel enne teeleasumist ukselt tagasi ja haarasin fotokoti üsna viimasel minutil kaasa.

haapsal-2 haapsal-3 haapsal-8 haapsal-9haapsal-5haapsal-12haapsal-11haapsal-14 haapsal-18

Ükski pidu ei ole eelmise igav koopia, vaid sünnib alati uuesti ja uuesti. Üsna suures rollis on olnud (ja oli ka seekord) peomenüü, mis alati kokku pandud ühe õhtu tarbeks. Seekord sai mekkida värskeid austreid, kaheksajala ceviche‘i, mädarõikast gazpachot jõekarbi tartariga, krõbedaid sardiine Lissaboni-stiilis, Sitsiilia-moodi pikantset tomatisalatit ja Argentiina-päraselt praetud talle neerusid salsa verde ning punase sibula-kartulisalatiga. Lisaks olid veel menüüs sinikarbid vürtsikas kastmes. Veinisõber üllatas tuliuue Vinho Verdega ja pakkus head tuttavat Vadivieso Cabernet Frank’i.
Toit ja teenindus sel õhtul ei pretenteeri absoluutsele täiusele, kuid oli ikka nii maitsev, kui siiras. Keegi ei pahanda sel suveõhtul ka pisikeste apsakate peale. Need lihtsalt jäävad märkamata, sest on lahe atmosfäär, nagu Mart Juur oma DJ-puldi tagant välja hõikab.
Ja täpselt nii ongi! Ka ilm on alati õigel ajal tellitud! Kuidas võrratu Tiina ja fenomenaalne Mann seda teevad, ma ei tea. Mul jääb üle vaid neile äärmiselt tänulik olla, et nad minu ja veel ligi 200 inimese kaunile suveõhtule sära ja maitse andmist nii tõsiselt võtavad. Loodetavasi jaksavad need tarmukad naised, seda traditsiooni pikalt hoida.haapsal-61 haapsal-35 haapsal-29 haapsal-26 haapsal-25 haapsal-24 haapsal-21 haapsal-22 haapsal-20 haapsal-19 haapsal-23 haapsal-16 haapsal-15

Ma ei tunne kõiki neid peolisi nimepidi, keda sel suvepeol kohanud olen, kuid nägupidi on paljud juba tuttavad. Naerusuise noogutuse saatel kepsleme kõik koos ennastunustavalt keset Karja tänavat ja tunnike peale südaööd, kui muusika vaikib, tunneme kui tiinekad, et see on ebaõiglaselt vara.

haapsal-67 haapsal-63 haapsal-66 haapsal-60 haapsal-47 haapsal-41 haapsal-43 haapsal-44 haapsal-40 haapsal-46 haapsal-45 haapsal-39 haapsal-38 haapsal-34 haapsal-33 haapsal-32 haapsal-31 haapsal-28 haapsal-70 haapsal-74 haapsal-75 haapsal-81 haapsal-79
Veel üks põhjus, miks autonina ikka ja jälle Haapsalu poole keetrata, on Dietrichi külaliskorterid. Need stiilsed toad on nautlejate seas juba kõvasti laineid löönud. Sel aastal said need ahvatlevad apartmendid veelgi täiendust. Meil oli suur rõõm peojärgne väsimus sealsetel pehmetel patjadel välja puhata.
Tõttöelda nautisin ma igat sekundit selles üdini haapsalulikus suvekorteris. Imetlesin iga pisimat detaili ja viivitasin isegi peomöllu tormamisega. Kasutasin juhust nautida peo kasvavaid tuure privaatsel rõdul klaasi kihisevaga. Lehitsesin peas meeleheitlikult kalendrit, et pisutki pikem puhkus veel sinna hubasesse pesakesse planeerida.
Haapsalus on ju alati õdus olgu pidu ja pillerkaar, või vaikne, ja justkui väljasurnud nädalasüda. Nendel tänavatel uitamisest ei tüdine ma vist niipea ja ikka leidub imetlemist. Olgu selleks siis üle päevinäinud kivimüüri lokkav roosimeri, või mõni sümpaatne magusalt tukkuv puumajake. Ja need Haapsalu pilved ning lahesopid, kes neist raatsib kaua eemal olla.haapsal-51

haapsal-53haapsal-7haapsal-6haapsal-50 haapsal-49 haapsal-58 haapsal-57 haapsal haapsal-83 haapsal-82 haapsal-86

Blog, Pirukad, Retseptid

Aprikoosipirukas

July 5, 2016
aprikoos-3

Sellest pidi saama galette, aga stiilipuhas ta pole. Sai hoopis selline rustikaalne pirukas, mida sametiste küpsetest aprikooside ülistamiseks kiiresti ahju torgata. Maitseb pigem hapukas, kui magus. Kohupiim teeb taina kergeks ja muredaks ja seda on võrreldes täidisega vaid kerge kirmeke. Pirukas sobib hästi päikese väljavõlumise rituaalideks pilvisel pärastlõunal:)

aprikoos-5


Tainas

150 g tatrajahu
100 g nisujahu
100 g külma võid
100 g kohupiima
soola
2 sl heledat muscovado suhkrut

Täidis

500 g aprikoose
tüümianit
3 sl heledat muscovado suhkrut
mandleid


aprikoos

Sega kausis jahud omavahel, lisa sool ja suhkur. Tõsta juurde külmad võikuubikud ja kohupiim. Sega hakkides või köögikombaini abiga kuni moodustub ühtlane tainapall. Keera taianas kilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi.

Rulli jahu kasutades küpsetuspaberil tainas ümmarguseks kettaks, paksusega umbes pool cm. Eemalda aprioosidelt kivid ja lõika sektoriteks. Lao aprikoosid tainale, puista peale suhkrut ja tüümianilehti. Vormi äärde vastu täidist või tõsta ääred peale. Puista pinnale hakitud mandleid. Tõsta ettevaatlikult koos küpsetuspaberiga ahjuplaadile.

Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni tainas on küpsenud ja kuldpruun.

aprikoos-2

Blog, Koogid, Retseptid

Matcha tee kook

June 20, 2016
viinamari-2

Ma tean küll, et peaks hakkama juba maasikakooke vorpima, aga enne veel üks roheline. Selle koogi noorem vend. No lihtsalt nii võrratu on see kakao, pähklite ja matcha kooslus. Viinamarjad sobivad nii värvi, kui tekstuuri poolest ja las nad olla pealegi hapud, ongi parem. Järgmisel korral paneksin isegi matcha’t natuke rohkem. Kreem võiks küll olla pisut rohelisem. Magusus kannatab välja ka sutsukese veel mõrudama nüansi lisamise. Ja kes keelab koogile teisi marju istutamast. Sobivad nii maasikad, mustikad kui kõik, mis riburada tulevad. Ja kui rohelised sõstrad peaksid ette jääma, teen kohe kindlasti veel.

viinamari


 

Põhi:
200 g (pekaani) pähkleid
3 datlit
2 tl naturaalset kakaopulbrit
2 sl kookosrasva

Kreem:
1 pakk Kreeka jogurtit (370 g)
100 g valget šokolaadi
1 sl matcha tee pulbrit

katteks viinamarju


Pane põhja ained purustajasse ja töötle kuni mass on ühtlane. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhjale ja äärtele. Sulata šokolaad vesivannil või mikros. Sega toasoe jogurt sulašokolaadiga ja lisa matcha pulber. Sega hästi ühtlaseks. Kalla kreem koogipõhjale, kata kook viinamarjadega ja aseta vähemalt 3 tunniks külmkappi.

viinamari-3

Blog, Kala, Retseptid, Salatid

Jaapani hõnguga siiasalat kirsiõitest nuudlitega.

June 13, 2016
fao-11

Oma siiaga  FAO27-st kodu poole minnes pidasin mõttes lahingut. Kangesti kippus peale jääma küpsetamine koores. Või hoopis kookospiimas kerge keetmine? Et mitte minna tavapärast siiaäkise rada, ega soolamise sobilikku teed. Hõbedase iluduse liha lahti lõigates aga murdusin taas. Nii õrna ja lasuurselt läbikumavat kalaliha töödelda ei raatsinud.
Inspiratsiooni sain kevadelt endalt ja õitest pakatvatelt puudelt. Appi tulid Jaapani maitsed. Otsustasin jätta kala tooreks ja lisasin tavapärasele soolale veel Jaapani 7 vürtsi segu, mis koosneb tšillist, seesamiseemnetest, aonori merevetikast, mandariini koorest, sansho marja pulbrist, kanepiseemnetest ja mooniseemnetest. Ei ole ülemäära vürtsikas, ega tee kalakesele liiga. Doseerida võib muidugi oma maitse-eelistuste järgi.
Samal ajal, kui kala maitset kogus, kraamisin välja kenad kirsiõite karva nuudlid ja yuzu mahla. Yuzu on aromaatne Jaapani tsitruseline. Ehkki yuzut ennast on kaubandusest raske tabada, saab yuzu mahla tellida siit.
Roosade nuudlite valmistamisel ongi kasutatud ehtsaid kirsiõisi. Neid nuudleid süüakse tavaliselt külmalt koos kastmega ja sinna juurde kena kalailuduse sobitamine polnud enam kuigi keeruline.

fao-14 fao-12


 

1 siig (umbes 1-1,5 kg)
2 tl Jaapani 7-vürtsisegu
1 tl rafineerimata roosuhkrut
2 tl soola
1 punane sibul

1 pakk (180 g) kirsiõie nuudleid 
maitserohelist (kasutasin jänesekapsast ja mesiputke)
paar redist
2 väikest kurki

Salatikaste

3 sl yuzu mahla
2 tl soojakastet
2 sl seesamiõli


Fileeri kala ja lõika liha väiksemateks tükkideks. Viiluta sibul peenelt. Sega suhkur ja maitseainesegu soolaga. Pane kalatükid soola-maitseaineseguga ja hakitud sibulaga kaussi. Kata kauss kaanega ja raputa hästi segamini. Lase külmkapis maitset koguda, kõige vähem pool tundi.

Keeda nuudlid soolaga maitsestatud vees. Jahuta külma veega loputades. Haki redised ja kurgid peenikesteks ribadeks. Sega salatikastme komponendid omavahel. Tõsta kala, nuudlid, redis ja kurgid kaussi, vala peale salatikaste ja sega läbi. Lisa meelepärane maitseroheline.

fao-13 fao-15

Blog, Restoranid

Kalakohvik FAO27

June 9, 2016
fao-10

Tabasalu veerel seisab Gurmee Garaaž. Selle kentsaka nime alla on kogunenud mitu toredat tegijat. Näiteks Pärnu Kalamajaka Tabasalu esinduskauplus, lihakauplus Oma Põrsas ja Juustukuningate pood. Kõikide kalasõprade rõõmuks veel ka kalakohvik FAO27. See omapärase nimega kohvik, pakub nii kala, kui kohvi. Kuid tähelepanu alla tasub võtta ikka pigem kala ja mereannid. Kalakohvikuks on ristinud omanikud söögikoha, kuna restoraniks ei tihanud nad pisikest hubast toidutuba nimetada. Nimi FAO27 on tuletatud koordinaatidest, mis tähistavad püügipiirkonda Atlandi ookeani kirdeosas. Just see on paik, mis on koduks ka paljudele kaladele sealses menüüs.

fao-2

fao-5

Kohviku peakokk Jaanus Krass on üsna tagasihoidliku moega mees. Kuid niipea, kui läheb söögitegemiseks siis ta enam ennast tagasi hoidma ei pea. Tema kokkamistiil on kõike muud, kui lakooniline, võiks öelda et hoopis üle keskmise südameidköitev. Kõik kalakohviku road, mida mul seni on õnnestunud maitsta, on olnud äraütlemata ahvatlevad. Ja maiustama olen ma sinna sattunud juba õige mitmel korral. Jaanuse toitudes on julgeid ideid, peent elegantsi ja ennekõike maitsevad need suurepärstelt, jäädes seejuures maalähedaselt lihtsaks kõhutäiteks. Kõiki neid roogasid pakutakse võrdväärselt maitsekas ümbruses. Kohviku miljöö on põhjamaiselt lihtsa ja karge joonega, kuid paitab silma samavõrra, kui toidud mõjutavad maitseretseptoreid.  Ruumi detailid jutustavad kõneka loo, just täpselt sama pika, kui kalroogade komponeerimisel kaasatud toorained.

fao-3 fao-6 fao-7


fao-8

 

Mõned näited menüüst. Värsked austrid punase sibula äädikaga ning paremal on ausrtid a la Rockefeller. Viimased on gratineeritud peekoni, panko, ürtide ja tillivõiga. Võrratu, kerge küpsusastmega amps neile, kes toorest pelgavad. Sobib ka neile, kes küpsetatud austrite vastu umbusklikud, nagu siinkirjutaja. See kaunis amps teeb päeva.

fao-4

Grillil kergelt kuuma saanud tuunikala ja toekas arbuusilõik on näide ülimast lihtsusest ja suurimast klapist. Tooni annab veel mündiga maitsestatud jogurt. Paremal kausitäis merekarpide ja krevettidega. Selleri, tšilli ja küüslaugust särtsu saanud veinise leemega, parimate kalakohtade klassika.

fao-9

Suitsulatikas või, tumeda õlle, mee ja ingveri glasuuriga. Saatjaks värske soolakurk ja kartulisektorid. Ei midagi peadpööritavalt keerulist, aga hullutavalt maitsev igal juhul. Kõrval pildil näide seinu kaunistavast kalakunstist.

fao

FAO27 söömine täidab kõhtu ja annab hea inspiratsioonilaengu. Kui ideed lendama hakkavad ja magada ei lase, tasub Kalmajaka kauplusest head-paremat koju kaasa viia, et mereandidega komponeerimist kodus omaette harjutada. Valikut juba jagub ja otsustamine võib lausa aeganõudvaks kujuneda. Sel kevadisel pealelõunal, kui me blogijatega kalkohvikus uudistamas käisime, pakkis pererahvas igale meist ka üht-teist maitsvat kodutöödeks kaasa. Seekord tegi valiku meie eest fortuuna. Minu pakki oli püütud siig. Mis sest sillerdavast kalast sai, saab lugeda juba järgmisel korral.

kala-3

Blog, Euroopa, Reisid

Lõuna-Itaalia. Campania

May 31, 2016
mastro-74

Lõuna-Itaalia on vastuolusid täis. Alates ilmast, kus kuuma päikesepaiste hävitavad hetkega mustad pilved ning äkiline paduvihm. See omakorda saab otsa niisama kiiresti, kui kallama hakkas ja päike särab taas, otsekui oleks nii olnud alati. Jõudes Campania maakonda puhkab silm muinasjutulisel ümbrusel. Imelised avarad vaated panevad õhku ahmima ja naelutavad pilgu.
Keset kõige ilusamat loodust on äkki laiskade inimkätega tehtud lohakuse ja minnalaskmise monument, mille tagant algab ülihoolitsetud viinamarjaväli. Aga üks on kindel. Seal, kus kasvavad viinamarjad, ei ole kohta hoolimatusel, lohakusel ega minnalaskmisel.

mastro-14

 

mastro-22

mastro-66
mastro-27

Mastroberardino

Mastroberardino veinikoda Avellino provintsis Campania maakonnas oleks otsekui selle tõestamiseks loodud. Mirabella Eclano, kus asuvad veinikoja kõige olulisemad valdused, ajalugu ulatub Kristuse-eelsesse aega, kuid elu on seal olnud enamasti heitlik. Mastroberardino 1878. aastal registrisse kantud pereäri on ettevõtlikkuse, plaanipärasuse ja sihikindluse tempel. Mastroberardino perele kuuluva veinimaja lugu ulatub läbi 10 põlvkonna. Suure uhkuse ja külalislahkusega esitletakse täna veinimajale kuuluvaid aardeid.

Enne neid ei peetud siinsetest veinidest Itaalias suurt lugu. Nüüd paneb Mastroberardino Itaalia kõige tuntumate punaveinide Amarone, Barolo ja Brunello kõrvale oma Radici Taurasi, ega pea seda ülisoliidses seltskonnas üldse mitte häbenema. Hea veini huviline aga võib veel rõõmustada, et kuulsamate Põhja-Itaalia velledega võrreldes saab samaväärse Taurasi kätte oluliselt odavamalt.

Friuli ja Alto Adige kõige parematele valgetele veinidele pakuvad konkurentsi siinne Greco di Tufo ja Fiano di Avellino. Campanias on 4 Itaalia 74-st DOCG piirkonnast. Mastroberardino on kõik need neli DOCG vääriliseks arendanud.

Veinimeister Massimo Di Reno võib oma tööga rahul olla. Juba üle 10 aasta on ta pühendunud siinsele veinitootmisele. Mastroberardino kaunite laemaalingutega võlvkeldris küpseb ajalugu. Lisaks veinile peetakse siin lugu ka kunstist. Lisaks laemaalingutele veinikeldris kaunistavad samad motiivid nii pudelite etikette, kui ka külaistemaja koridore.

mastro-29

mastro-17

mastro-11mastro-20
mastro-49 mastro-47 mastro-48Laemaal signatuuriga. Kunstniku autoportree.
mastro-12 mastro-52 mastro-53

mastro-57mastro-58

Vaatamata aastakäigule ikka veel joogikõlblikud veinid.

mastro-50

mastro-56

 

 

mastro-60

mastro-64
                                                      Veinimeister Massimo Di Reno

mastro-61

Kolme põlvkonna esinadajad

mastro-11

Radici Resort

Radici resort on väga eriline koht. Elada, süüa ja juua veini otse kasvava tooraine keskel, on Itaalias võimalik igal sammul. Kuid Radicis kohtuvad veini minevik ja tulevik. Mastroberardino on üks kahest Itaalia veinikojast, kus viinamarjakasvatuse kõrval tegeletakse viinamarjasortide aretamisega.

Seda tegevust juhib veinikojas Antonio Dente. Tema “töötuba” on lähiümbruse kõige suurem veiniistandus. Kui tavaliselt on need hektari suurused, siis Radici ümbruses on 17 hektarit viinamarju ja oliivipuid. Antonioga koos ringi liikudes keerleb jutt oluliselt rohkem kavliteedi, kui kvantiteedi ümber.

Radicis kasvavad kõik ümbruskonnale omased viinamarjasordid. Kõige vanemad viinapuud on siin aias, otse restorani kõrval, ning kõige uuemad, alles aretatavad sordid niisamuti. Mastroberardino kõige lihtsamad veinid tunnistati hiljuti Wine Spectatori poolt parima hinna ja kvaliteedi suhtega veinideks.

Imekaunite veiniväljade vahele on rajatud ka golfiväljak, kuhu oodatakse nautima külalisi. Mastroberardino on veenunud,et golfi armastavad külalised peavad lugu ka veinist.

mastro-69 mastro-65 mastro-68 mastro-16 mastro-15 mastro-72 mastro-78 mastro-73 mastro-75 mastro-76 mastro-82 mastro-80mastro-30 Antonio Dente oma kasvandikega

 

mastro-13 mastro-9

Lõunasöök Morabiancas

Pärast jalutuskäiku Mastoberardino veiniväljadel ja ringihulkumist nende soliidses veinikeldri erinevates soppides, on söögil ja joogil hoopis uus maitse.

Veinikoja restorani Morabianca kokkade ülesanne on valmistada toidud, mis peavad maksimaalselt veiniga sobima. Iga veini uus aastakäik toob uue toidu menüüsse. Hea kvaliteet on siin majas igapäevane asi. Toitudega ei püüta luua täiendavat pidulikkust. Pigem on need hästi lihtsad.

mastro-67 mastro-41 mastro-38 mastro-39 mastro-40 mastro-43 mastro-44

 

 

mastro-45
mastro-71

Pompeii projekt

Suurest respektist, mida Campanias Mastroberardino vastu tuntakse räägib see, et Pompeii linnavalitsus on kutsunud nad taastama varemete keskel veinikultuuri niisugusena, nagu see oli enne saatuslikku vulkaanipurset. Kokku on taastatud võimalikult algupäraselt 15 väikest veiniaeda, millest kokku saadakse igal aastal ligikaudu 1700 pudelit rariteetset veini Villa dei Misteri.

Antonio Dente on siin viinamarjakasvataja ja ajaloolane ühes isikus. Vein, mida iidse Pompeii müüride ümber joodi, oli tänapäevasest sootuks teistsugune, kuid veinikeldrid ja veinibaarid olid juba siis täiesti olemas.

mastro mastro-2 mastro-4 mastro-3 mastro-18 mastro-17 mastro-14 mastro-13 mastro-12 mastro-8 mastro-10 mastro-7 mastro-6 mastro-3 mastro-2
mastro-6

Blog, Euroopa, Reisid

Malta. Leidsime seda, mida ei otsinud

May 21, 2016
malta juurde-12

Meie Euroopa ühise kodu kõige paremaks tundmiseks ei tee paha selle võimalikult paljud nurgad läbi käia ning neid tundma õppida. Oleme seda usinasti teinud ning nägemata kohtade loetelu on kahanenud piisavalt tillukeseks. Üks seni veel nägemata riik oli Malta. Ja see saigi peamiseks põhjuseks sinna minna.
Muidugi ei sunni mitte ükski jõud meid minema kohta, kus ei ole lootust leida head sööki ega jooki. Ka selle poolest tundus Malta paljutõotav. Michelin neid küll ei tutvusta, kuid oma kohalik restoranijuht on täiesti olemas.
Kolmas oluline põhjus oli muidugi päike. Seda viimast jagaski Malta lahkelt ja ohtralt. Seal elav eestlanna Birgit, kes pakub väga vahvat majutust Malta ja Gozo erinevais paigus tunnistas, et sellel aastal hilinenud rannasoe jõudis kohale just mõni päev enne meid. Birgit ise elab juba seitsmendat aastat Maltal ja on nüüdseks hästi kodunenud. Jagab elu maltalasega ja koos kasvatavad ühist maimukest ning arendavad majutsäri. Ehki Birgit peab Maltat nüüd juba enda koduks pole Eesti igatsus kuhugi kadunud sestap on ta kaasmaalasi oma rendimajas vastuvõttes jutukas ja abivalmis, jagab kuhjaga viiteid ja näpunäiteid mida Maltal tähele panna ja kus elamusi otsida. Tema oma käte ja pere kaasabil renoveeritud majake on ka super mugav peatuspaik Malta avastmiseks.malta-18malta-25

malta-46malta-24

Nädal on piisavalt pikk aeg, et rendiautoga sõita läbi kõik huvitavad sopid. Näha ära kõik, mis vaatamist väärib. Meelde jäävad sillerdav vesi, kõrvetav päike ja… tolm. Värvilised uksed ja omapärased maja välisseinale kinnitatud riidekappi meenutavad rõdud. Kitsad tänavad ja parkimismured. Palju vanu ja detailirohkeid ehitisi, millest ühed on paremas ja teised viletsamas korras. Kohalik ühistransport olevat küll imehästi korraldatud, kuid rendiauto annab liikumisvabaduse. Mnjah, rool on nendel muidugi valel pool, aga kuna liiklus on kogu tillukesel saarel üsna tihe, ei saa suuri kiiruseid üles võtta. Ikka sõidab mõni auto ees, mis aitab õigel teepoolel püsida, ehkki see viimane kipub ikka ja jälle sassi minema. Ka kõrvalistuja kohal tahab mu käsi pidevalt käigukangi sikutada, kui tuurid liiga üles lähevad.
Auto rendihinnad on väga soodsad. Ja mida väiksema auto võtad, seda tänulikum hiljem endale oled, et parkima mahud. Kõigega igal sammul kursis olla aitab väga hästi toimiv teleteenus. Tuleb vaid minna esimesse ettejuhtuvasse kauplusse ning asendada oma telefoni sim-kaart kohalikuga. Üks giga datat maksab 15 eurot ning elu on nagu Eestis.

malta-23 malta-22 malta-16 malta-15 malta-13 malta-14 malta-12 malta-11 malta-10 malta-9 malta-8 malta-7 malta-6 malta-5 malta-4 malta-3

malta juurde-8 malta juurde-6 malta juurde-7 malta juurde-5 malta juurde-4 malta juurde-3malta juurde-14 malta juurde-13

Hea toit seevastu ilmutas end ainult kohati, kuigi selle leidmiseks läbitöötatud info hulk sai väga suur. Malta kulinaarne situatsioon on mõneti sarnane Eestile. Maa on liiga väike, et seal saaks olla mõni ainult nende tooraine või roog. Kohalikku koloriiti lisavad jänes ja kaheksajalg. Nad asuvad küll keset andiderohket merd, kuid kipuvad kõike üle küpsetama ja keetma ning selle eest tasemele mitte vastavalt palju raha küsima. Jäneseroad kustumatut elamust ei paku, kuid kaheksajalgadega klappis meil paremini. Toit ei ole üdini halb, kuid kahvatult keskpärane pea igas restoranis. Sellest särast, mis on naabritel Itaalias ei ole Maltale just palju pudenenud.

malta-45 malta-34malta-32
Toidule peaaegu täielikult vastandub vein. Lihtsamad niisugused ei ole kallimad veest. Aga paremad on nii head, et saarelt kaugemale viia neid ei saagi, kõik juuakse kohapeal ära. Kokkuvõttes võimegi tõdeda, et läksime otsima head toitu, kuid selle asemel avastasime enda jaoks hoopis hea veini.
Keskmisest paremat toitu tasub otsida vee äärest ja kaugemal suurtest hotellidest. Malta kulinaarse reputatsiooni päästab kaluriküla Marsaxlokk. Lisaks heale toidule ehivad seda värvikirevad kaluripaadid, mille hommikune saak on kõrvalasuval turul ja kümnetes kohalikes restoranides kenasti müügil. Gozol saab varbad vette panna ning sööki nautida Xlendi pisukese sadama ümbruses. Ja nagu ikka, peab olema vähemalt üks erand, mis kinnitab reeglit. Kõige suurema hotellide kontsentratsiooni keskel Bugibbas tasub üles otsida meile väga suupärase nimega restoran Salt. Ka kallis, kuid küsitavat hinda väärt fine dining restoran, mis asub nii küsitavas ümbruskonnas, et restorani sisse astuma väga ei kipu. Aga kõik road on filigraanse teostusega ja väga maitsvad. Samas Mdina vanalinna kõige klantsimas asukohas pesitsev väga lugupeetud restoran Medina, kaupleb pigem kulinaarse nostalgiaga.
Veinielamuse muudab täielikuks Meridiana veinikoja külastus Maltal. Mdina kõrgub taustal ning küllap on tegemist veiniväljaga, mis asub kõige tihedamini asustatud piirkonnas.

malta juurde-11 malta-37
malta-36 malta-33 malta-30 malta-29 malta-28 malta-21 malta-20 malta-19malta-49

Sellele täielik vastand on Ta’ Mena Gozol. Vaatame mitu korda kahtlevalt Google kaarti, enne kui tihkame Balti jaama turu kioskit meenutavasse müügipunkti sisse astuda. See, mis avaneb teisel pool kioskit, ületab kõik ootused sajakordselt. See on ehe ja kohalik.
Aga Malta ja Gozo on piltilusad. Sestap meenutavad reisi seekord rohkete toidupiltide asemel turismivaated.

malta-51 malta-43 malta-42 malta-41 malta-40 malta-39 malta-61

Gozo saare üks tähtsamaid vaatamisväärsusi on Azure Window

malta-59 malta-58 malta-57 malta-56malta-35Hagar Qim templid

malta-53 malta-52 malta-54 malta-2malta

Kivide vahel. Vaatamata ümbritsevale Vahemerele ja asukohale pole Malta teab mis rannamaa. Rannik on enamasti kivine, liivarandu on vaid paar tükki.

malta juurde-9 malta-17

malta juurde-10malta-44

 

Blog, Hommikusöögid, Koogid, Retseptid

Hommikukook sünnipäevaks

May 11, 2016
hommikukook

Sünnipäevahommikud on ilusad. Kingid, lilled, kallistused ja koogid. Ehkki ma ise heameelega hommikuks kooki ei sööks, meeldib mulle seda ikkagi sünnipäevahommikuks kallitele väga teha. Ikka salaja, et hommikul ärgates oleks üllatus. Täna on sünnipäev mu kullakallil silmateral. Terake ise tudeerib laias ilmas ja juba teist aastat peame Skype’i sünnipäeva, aga noh ma olen nende aastatega nii harjunud sel kaunil kevadpäeval kooki tegema, et ei saa kuidagi pidama. Mitte , et koogitegemine oleks nii oluline, pigem ikka see aastatetagune sündmus, kui ma oma silmateraga silmast silma kohtusin.

hommikukook-4
Pealegi on see kook üsna hommikusöögi moodi, ainult pisut teistsuguses vormis. Pähklid, marjad ja Kreeka jogurt kuulub nagunii me lemmikhommikusöökide hulka ja õige pisut šokolaadi, mis siin lisandub passib hästi ju ühe sünnipäevahommiku ülistamiseks. Nii et, kallis tütreke, ilmselt läheb sul edaspidi seda retsepti tarvis. Ja olgu lisatud: I love you to the moon and back .

hommikukook-3

 


 

Põhi:

300 g pähkleid
5-6 kurkumiga tartaküpsist
4 datlit
2 sl kookosrasva

Rabarbri vahekiht

300 g rabarbrit
2 sl mett

Kreem

100 g valget šokolaadi
370 g Kreeka jogurtit (toasooja)
1 laimi mahl

serveerimiseks marju või puuvilju

Tükelda rabarber. Koorida pole vaja, kui on punased peened varred, siis jääb kena roosa. Pane rabarber ja mesi potti ja kuumuta keskmisel kuumusel umbes 10 minutit, kuni rabarber on pehme. Las jahtuda.

Purusta põhja ained köögikombainis kuni moodustub ühtlane mass. Suru segu lahtikäiva koogivormi põhjale (kasutasin kandilist madalat vormi 12 x 38 cm). Tõsta rabarbrisegu põhjale.

Kreemi jaoks sulata šokolaad vesivannil või mikros. Sega toasooja jogurtiga, pigista juurde laimimahl. Vala kreem koogile ja lase külmkapis üle öö taheneda. Serveerimisel puista pinnale marju või tükeldatud puuvilju.

hommikukook-2


 

Blog, Magustoidud, Retseptid

Rabarber Norra pruuni juustuga

May 9, 2016
rabarber-3

Norrakatel on pruun juust (norra keeles Brunost). Selline karamelline ja pisut kummaline. Norras armastatakse seda juustu süüa moosi või šokolaadiga. Nad on selle üle ülimalt uhked. Igal võimalusel pakutakse karamelli karva juustu oma külalistele, või tuuakse külakostiks. Ka minu väike õde sai omal ajal norrakast kallimalt lademetes kingitusi. Suure osa kingitustest moodustas kuldse jumega juust. Olid ajad, kui minu vanematekodu külmkapi riiulitel oli raske vaba kohta leida. Kahjuks ei muukinud magus juust siiski mu õekese südant lahti ja peagi kahanesid ka juustvarud. Ei tea, kas asi oli harjumatus juustumaitses? Aga üsna loogiline, et see suhe juustu nahka läkski. Pean siin kohal ka ise silmad maha lööma ja üles tunnistama (loodan vaikselt, et see postitus jääb mu õekesel kahe silma vahele), et paadunud külmkapikoristajana lennutasin ma korra või paar ka veidra juustu üle õla. Kummalise juustuga sõbrunemiseks oli mu kokanduskirgki tookord liiga jahe. Alles hiljem, kui maitsemeel tasapisi kasvas, tuli arusaamine, et tegu on väärt kraamiga.

rabarber-2
Tuntud on karamellijuust juba 17. sajandist. Juust valmib vadaku, koore ja piima koos keetmisel. Protsess on üsna pikk ning lõpuks aurustub peaaegu kogu vesi. Laktoos (piimasuhkur) karamellistub, andes juustule selle iseloomuliku maitse ja värvi. Juustu laagerdumine võtab aega vähemalt 6 kuud.
Köögikatsetusteni jõudsin siiski alles hiljaaegu, kui juustu maaletooja seda katsetamsiseks pakkus. Kasutasin Gudbrandsdaleni klassikalist Norra pruunjuustu, mis on valmistatud lehma- ja kitsepiimast. Inspiratsiooni korjasin sellelt õhtusöögilt, kus vadakupirukas mul põlved nõrgaks võttis. Panin juustu paari hooaja lemmiku – rabarberiga. Hästi sobitus seltskonda ka see pähklijahu, lisas mõnusalt koredat tekstuuri ja mõjus hästi aromaatselt. Juust annab külmkapikülmana ennast hästi riivida, kuid rabarbri ja pähklijahu peale raputades ahjust tulnud tulemus väga meelitav ei olnud. Ahjukuumuses sulab juust nätskeks ja kleepuvaks. Hoopis parem saab kate, kui sortsu koorega potipõhjas juust sulatada ja seejärel magustoidule valada. Eriti mõnus on, kui jahtunult tekib magustoidu pinnale kerge koorik. Seda hammustades on tõeline nostalgiaelamus garanteeritud. Maitseb nagu vana hea lehmakomm, koos hapu rabrberiga. Justkui täisealiseks sirgunud komm:-D Päris hea, et ma alles nüüd selle katsetuseni jõudsin, muid oleks äkki õeraas norrakale kuldse kuu selga mõelnud. Üks õde mul juba elab seitsme maa ja mere taga, teist norrakatele anda poleks küll raatsinud, isegi kuldse juustu eest mitte. Õnneks leiab nüüd pruuni juustu  juba Rimist ka.

rabarber


 

Rabarber  pruuni juustuga

2-le

200 g rabarbrit
2 sl heledat muscovado suhkrut
100 ml maitsestamata jogurtit
3 sl pähklijahu
1 tl kaneeli
30 g võid

200 g pruuni juustu
100 ml koort või piima

Tükelda rabarber, kui on peened noored varred pole vaja koorida. Kata tükeldatud rabarbriga
vormi/de põhi/jad.
Sulata või ja sega suhkruga, lisa juurde pähklijahu ning jogurt. Sega ühlaseks ja tõsta vormidesse rabarbri peale. Küpseta 200 kraadi juures u 10-15 minutit, kuni rabarber on pehme.
Riivi juust. Pane potti koor või piim ja lisa riivitud juust. Sega, kuni juust sulab. Lase pisut jahtuda. Vala juustusegu ahjust tulnud vormide peale ja lase pisut taheneda. Serveerimisel puista pinnale tüümianit.

rabarber-4


 

Blog, Restoranid, Üritused

Rektun mat. Aus toit.

April 21, 2016
smuuti-13

Aprill on ilus, helge, valge ja lootusrikas. Samad emotsioonid hõljusid aprilli esimestel päevadel Saaremaal Georg Ots spaas ringi. Kui kaks külaliskokka koos maja esikulbiga pakkusid maitseküttidele põneva toiduetenduse. Või mis nüüd niiväga külalised, ikka meie omad poisid olid kodusaarel käimas. Kasa toodi Michelini tähtede väärilisi maitseid. White Guide’i kinnitusel kõige paremat toitu pakkuvast Rootsi restoranist Fäviken Magasinet. Õhtusöögi teemaks oli “Aus toit”, just nii nagu seda Fävikenis väärtustatkse. Kuidas täpsemalt Fävikenis restoranielu kulgeb sellest olen siin varemgi pajatanud.

smuuti-5

Saaremaalt pärit Peeter Pihel on sealsess restoranis peakoka parem käsi nüüd olnud juba mõne aastaringi. Oma kodust kaugel kogutud kogemusi ei hoia ta kiivalt saladuses, vaid kodus käies poetab nii mõneski köögis laiali. Tänavu on Fävikeni meeskonnaga liitunud veel Tõnis Saar Leib& Aed restost. Alar Aksalu on värskelt kanda võtnud Georg Ots spaa köögimeeskonna juhtimise Saaremaal. Kõik kanged saare mehed. Võimeka kokkadetiimi ühine väljaastumine oli kihama löönud toidunautlejate seltskonna. Saarde sõideti sööma. Kohad õhtusöögile olid otsas enne veel, kui seda kõlaval häälel kuulutama hakatigi.

smuuti-6

Peeter oli murelik, kui ta kirkal aprilliõhtul põhjamaiselt karges ja moodsalt lakoonilises GOSpa saalis sööjatele saateks avasõnu lausus. Muret ei tundnud ta mitte sel põhjusel, et köögiaskeldused oleksid kiiva kiskunud. Tema südamevalu põhjuseks oli vana nagsisev talutrepp, mida ta kuidagi ei saanud Fävikenist kaasa tuua. Toiduetenduse kulissid jäid maha ja meeste relvadeks sel õhtul olid vaid kaasatoodud toorained ja omandatud oskused.

smuuti-11

 

Jah, küllap tal oligi muretsemiseks põhjust, sest Fävikenist pärit maitsed ei saagi mõjuda keskonnast väljarebituna samaväärselt. Üksikute roogade maitsete paraleele siin ja seal kogetuna oleks meelevaldne tõmmata. Kindlasti laiendas aga ühine söömaeg sööjate maitsemaailma ja andis kodusele köögimeeskonnale kuhjaga inspiratsiooni ning pani võimedki proovile, sest ilma näinud meeste kõrval said kaasa lüüa ju ka nooremad GOSpa köögiliikmed. Fävikeni stiilis toidust on meil kõigil nii mõndagi õppida ja kõrva taha panna. Eelkõige väärtustada ja hoida au sees just neid vanu häid toiduvalmistamise tehnikaid nagu soolamine, hapendamine, kuivatamine. Ja tunda rõõmu taldrikule seatud nappidest kooslustest, mis esmapilgul nii pompöössed ei näi, kui lõunamaa kirevad viljad, kuid heas teostuses ja kavalal kombineerimisel aitavad viia maitsemaailma sügavuse tunnetamiseni. Ja seeläbi tuletavad meelde kalli kodumaa kordumatust ja hääd maitset. Seekord said põhjamaised maitsed suhu püütud läbi neljateistkümne eri kombinatsiooni. Pisikestest ampsudest kuni suuremate roogadeni välja.

smuuti-3

 

Isu tekitas linaseemne-äädikakrõps koos sinkarbidipiga

smuuti-8

 

Natuke veel näljasemaks tegi amps krõbedal seaverel serveeritud forellimarjaga

smuuti-7

Põhjapõdraleem, värse juust ja hapendatud porgandid panid pead murdma

smuuti-9

 

Fenalår – soolatud ja poolteist aastat vinnutatud lambakints andis aimata, kuidas hea mekk aja jooksul koguneb.

smuuti-10

Koduhane ja sinikaelpardi maksakreem, hapendatud tikrid ja must küüslauk tõid lauda tekstuuride erinevused

smuuti-12

Alari taktikepi alt tulnud metsaseene consomme näitas ära, et meil osatakse toorainega ümber käia samaväärselt. See võrratu maitsetaskaal, mis seentest kätte oli saadud, teeb iga kell väljamaa delikatessidel selja prügiseks.

smuuti-15

Kaheksa tundi mooritud lambakeeled, üle öö soolatud köögiviljad kadusid kui “hundi kurku”

smuuti-16

Meega röstitud tursk – üle poole aasta küpsetatud viljapuuaia saadused, vadakukaste, andis välja juba peenemat maitsekooslust.

smuuti-17

Aurutatud kevadine kapsas soolatud forellimari ja koor hommikuselt lüpsilt oli aus oma alastuses ja saavutas suurepärase klapi koos veiniga.

smuuti-18

Madalküpsetatud lammas ja röstitud Saaremaa porgand tulid taas Alari käe alt.

smuuti-19

Siloga maitsestatud piimajäätis pimestas sööjaid.

smuuti-20

Ternespiim mustikakiselliga tegi pai nii keelele kui meelele.

smuuti-21

Vadakujuustupirukas ja metsürtidega fermenteeritud põhjapõdrapiim ehk gompa võttis suisa põlvist nõrgaks.

smuuti-22

Paisutatar šokoladis ja vinnutatud peet taas Alari repertuaarist tõmbas õhtule punase joone alla. Jättis jälje maitsemällu ja lootuse südamesse. Küllap saame maitsta varsti jälle saare meeste väekat toitu.

smuuti-23Pildistas Sven Nuum