Blog, Retseptid, Supid

Külm peedisupp

August 15, 2017
peet-6

Külmad supid pole sel suvel väga popid. Pole nagu väga põhjust olnud jahutavaid sööke otsida. Siiski on külm supp lahutamatu suveosa ja sobib peletama näljatunnet ka jahedavõitu suvepäeval. Egas nii külm kah ju pole! Pealegi on kõik aiasaadused just nüüd oma parimas vormis ja patt oleks neid patta panemata jätta.

Kuid stopp! Parem on siiski aedvili ahjus ära röstida, kui selle väärtuslikud vitamiinid keeduvette ära kaotada ja pärast koos veega allavoolu lasta. Muidugi võib mugulad tervelt ka fooliumisse keerata ja ahju pista, aga seegi variant pole kuigi kehasõbralik. Targemad toitumisnõustajad soovitavad sellest hullust paberist oma toidu ikka eemal hoida. Seega ahjuvormis tükeldatuna valmivad viljad üsna ruttu ja vaevata, tuleb neil ainult pilk peal hoida, et liiga pehmeks ei küpsetaks.

Selle supi jaoks passivad ka eelmisest toidukorrast üle jäänud juurikad hästi. Siis jääb jahutamise aeg ja vaev sootuks olemata. Ettenägelik perenaine, kel aeg kallis, tõstabki juurikaid korraga topeltportsu röstima. Selle tarvis peab puhastatud juurvilja tükeldama enam-vähem ühesuuruselt ja soola ja oliiviõliga üle piserdatuna ahju pistma. Röstimise aeg sõltub palakeste suurusest ja viljade noorusest. Verinoored pisemat sorti viljad küpsevad kibekiiresti ja pisike krõmps võiks ikka igale viljale juurde jääda. Külma peedsupiga tasub meelitada ka põhimõttelisi peedipõlgureid. Tehke proovi!

peet-2

750 ml aedviljapuljongit
1 suurem ahjus küpsetatud peet

3-4 keedetud kartulit
3 ahjus küpsetataud porgandit
3 ahjus küpsetatud väiksemat peeti
värsket kurki
värsket hapukurki
2 keedetud muna
lahkelt maitserohelist (tilli, peterselli, koriandrit, rohelist sibulat, punet)
2 küüslauguküünt
soola
pipart
1 sl punase veini äädikat
1 sl oliiviõli

peet

Pane külm pujong ja keedetud peet blendrisse ja töötle kuni saad ühtlase segu. Pane külmkappi ootele.
Haki peet, porgand, kartul, keedetud muna ja kurgid kuubikuteks. Haki maitseroheline. Ära sellega koonerda! Haki küüsaluk peenelt ja sega kõik omavahel. Maitsesta soola ja pipraga ning nirista juurde veiniäädikat ja oliiviõli. Kui on aega, lase maitsetel pisut külmkapis koguneda.

Tõsta segu serveerimiskaussi ja vala peale külm peedipuljong.

peet-4

Puljongid – Foodstudio

Blog, Lisandid, Pearoad, Retseptid

Õitsev suvikõrvits

August 9, 2017
suvikõrvitsaõied-8

Suvi on suvikõrvitsa aeg. Eriti tore on, kui aianurgas mõni suvikõrvitsataim oma lehed välja sirutab ja need näevad välja nagu hiiglaslikud kombitsad. Veel paremaks läheb, kui nende suurte lehtede vahelt piiluvad välja kaunid kollased õied. Need õied sünnivad patta panna sama hästi, kui kõrvitsad ise. Õigupoolest tuleks viljadel kõvasti silma peal hoida, sest magusamad on just need pisikesed ja saledad. Kõige paremad vast need sõrmepikkused ja -jämedused kõrvitsad, millel õied veel küljes.

Minu aialapp oleks sel korral suvikõrvitsa taimedest napilt ilma jäänud, sest olin kõiksuguste seemnetega kogu viljakandva pinna juba täis tikkinud, kui mulle alles sõber suvikõrvits meenus. Aga suvi ilma suvikõrvitsata õiteta pole mingi suvi. Õigupoolest nende õite pärast ma taimi just kasvatangi. Või noh, mis kasvatan, suuremat sehkendamist nendega polegi. Peaasi, et maha panna ei unusta. Seekord siis läks jah, napilt. Sokutasin taimehakatised lõpuks peedi ja porkna vahele, sekka surasin veel sibulat, saialille, kurgirohtu. Algul mahtusid kõik kenasti ära ja kasvasid kaunis rivis, peale jaanipäeva aga viskasid kõik taimed nii pikkust, kui laiust ja tänaseks on see potipõllumaaa mulle rinnuni kasvanud ning meenutab džunglit.

Sinna aedviljametsa kaevudes võib leida nii suvikõrvitsa õisi, kui pisisikesi vilju. Tore on see, et juba mitmel korral olen aias saanud korraldada üsna lõuna-euroopaliku söömaja ja seda vaatamata jahedale suvele. Kuigi kuumalined sel suvel küündivad napi 20 kraadini, on nii mõnigi õhtusöök meenutanud toskaanalikku idülli. Tuleb see nüüd jahedusest, või ruumipuudusest, ei oska öelda. Igatahes on pisikesi nunnusid sõrmepikkuseid kõrvitsaid koos õienupuga lausa lademetes ja paistab, et suurt suuremaks nad ei kasvagi. Sama kehtib ka kurkide kohta, aga see pole enam nii tore.

suvikõrvitsaõied-7


 

umbes 10-15 sõrmepikkust suvikõrvitsat koos õiega
150 g ricottat
50 g pecorinot
1 küüslauguküüs
10-15 salveilehte
soola
musta pipart veskist
oliiviõli


Pane ahi soojenema 200 kraadi peale. Riivi juust ja haki küüslauk ning salvei. Tõsta pisut riivjuustu kõrvale, seda vajad hiljem. Sega juust, küüslauk ja ricotta omavahel. Maitsesta soola ja pipraga ning sega juurde salvei. Raputa ja loputa õied võimalikest putukatest puhtaks.Tõsta väikese lusika abil segu kõrvitsaõite sisse. Lao täidetud õied ja suvikõrvitsad vormi. Suuremad suvikõrvitsad võid pooleks lõigata. Nirista peale oliiviõli ja raputa soolahelbeid. Tõsta vorm ahju ja küpseta 200 kraadi juures umbes 15 minutit. Raputa peale riivjuust ja küpseta veel 5 minutit, kuni juust on sulanud.

suvikõrvitsaõied-10

suvikõrvitsaõied-6

suvikõrvitsaõied-5

suvikõrvitsaõied

suvikõrvitsaõied-4

suvikõrvitsaõied-2

Blog, Retseptid, Supid

Kilusupp

July 28, 2017
kilusupp-2

Kilusupp? Jah, just kilusupp. Sellise toreda supi otsa komistasin ma esmalt võluvas Võrus, väikeses üübernunnus kohvikus Katariina. Kuni selle õndsa lõunani polnud mul aimugi, et kilu passiks supi sisse sokutada. Aga tuleb välja, et sobib ja veel suurepäraselt. Pealegi näitab sõber Google, et kilusupp pole mingi vastavastatud leiutis, hoopis vastupidi. Tuleb välja, et taasleitud vana.
Kõigele lisaks keedab selle supi vaba vasaku käega, kõigi teiste tegemiste kõrvalt. Pole üldse vaja suveseikluste arvelt aega näpistada. Sest maitsev kalpuljong, mille keetmine aega võtaks, on juba keedetud ja poeriiulil ootamas. Täiesti ehtne ja lisainevaba, kaua keenud Foodstudio pajas, hoolega tehtud ja maitsev. Parimast toorainest. Ülejäänud toimingud supi juures on vaid tükeldamise ja lisamise vaev. Supi võib ka koore lisamisega tummisemaks keerata, kuid mina proovisin seekord hoopis kodujuustuga ja toimis ka hästi.
Mis veel puutub Võru Katariina kohvikusse, siis pean ma enda kohustuseks teid hoiatada. Lisaks maitsvale kalasupile võib sealt saada ka megamaitsvaid pirukaid. Ma hoidsin ikka väga kõvasti toolist kinni, et mitte tormata taas leti äärde lisa hankima, kui olin alla kugistanud oma kilupiruka ja pool kaaslase moonisaiast endale luninud. Nii et, pidage meeles, kui Võrru satute, seal võib olla ohtlik!

kilusupp-3


 

750 ml kalapuljongit
2-3 kartulit
3-4 väikest porgandit
2 keedetud muna
3 hapukurki
100 g vürtsikilu
ohtralt maitserohelist (roheline sibul, till, petersell)

Serveerimiseks 2-3 sl kodujuustu või hapukoort


Keeda munad. Kuumuta puljong keemiseni. Haki porgandid ja kartulid kuubikuteks. Pane puljongisse keema porgandid (väikesed võib tervelt lisada) mõne minuti pärast lisa kartulid. Keeda pehmeks. Haki hapukurk ja lisa koos kiluga kuuma puljongisse. Võta supp tulelt ja lisa hakitud maitseroheline ning hakitud muna.
Serveerimisel lisa kodujuustu või hapukoort.

kilusupp

 

 

Puljong – Food Studio

Blog, Retseptid, Supid

Külm smuuti-supp. Rohelise herne või aedoa külmsupp.

June 30, 2017
rohelise herne

Kas on juba palavaks läinud? Hmm, mitte just liiga, aga teinekord, kui päike ennast lahkelt jagab, annab juba suvemõõdu täitsa välja. Igatahes tasub valvas olla, millal need palavad päevad pihta hakkavad. Suvesoojas muutuvad ka maitseelistused. Samas kiireneb tempo, tahaks ju igast suvisest päevast maksimumi võtta. Siin tuleb appi kiirtoit, aga mitte see putkast haaratav, vaid ikka ise tehtud ja tervislik. Isegi jooksu pealt on võimalik üks smuuti haarata. Toekama smuuti kokkusuristamiseks on hea kasutada köögivilja ja puljongit. Aeglasema tempo juures võib seda ka terrassil linnulaulu saatel einestades taldrikult nautida.

Puljongiga smuutit nimetaks ma juba pigem külmsupiks. Minu külmkapis on alati varuks Food Studio väga head valmispuljongid. Kvaliteetse, ohtralt kollageeni sisaldava puljongi tunneb ära selle järgi, et peale puljongi mahajahutamist see tarretub. Food Studio kauakeedetud maitsvad ja lisainetest vabad puljongid näitavad seda kenat palet külmikus välja tõstes alati. Eelkõige põhjusel, et kollageeni leidub sarnaselt inimesele ka loomade ja lindude sidekudedes: luudes, kõõlustes, kõhredes ja nahas. Puljongi pikal keetmisel eraldub sealne kollageen keeduvette. Lisakollageen omakorda hoolitseb meie naha sileduse ja luude liikuvuse eest. Võib öelda, et kollageeni manustamine toidu kaudu sarnaneb kriiksuva ukse õlitamisele, mis võimaldab liigestel liikuda sujuvamalt, vähendab liigesevalu ja liigeste kahjustumise riski ning lööb palged särama.

Tahtsin seekord teha kiire külma supi roheliste hernestega, aga et esimese valikuna juhtusid mulle kätte külmutatud rohelised oad, siis läksid käiku need. Puljongitest valisin Aasia oma, kuna see toetas teiste koostisosade valikut ja tulemuseks oli maitsev lõuna ning selle valmistamiseks kulus  tõesti vaid paar minutit. Usun, et rohelised herned sobivad samamoodi, kui oad. Värsked on ka kindlasti hea valik, kuid külmutatud annavad supile just selle õige freshi touchi.

rohelise herne-2


 

Külm rohelise oa(herne) supp

2-le

suur peotäis koriandrit
1 tl riivitud ingverit
1 laimi mahl ja koor
200 g külmutatud rohelisi herneid või rohelisi aedubasid
1 küüslauguküüs
1 väike roheline tšilli
300 ml Aasia puljongit
200 ml kookospiima

Pista kõik ained blenderisse ja töötle paari minutiga ühtlaseks. Serveeri kohe!

rohelise herne-3

 

 

Puljong – Food Studio

Blog, Koogid, Retseptid

Rabarbriruudud

June 21, 2017
rabarbrikook-7

Juba sahistatkse, et rabarbrihooaeg hakkab ühele poole saama. Peale jaanipäeva kruvib oblikhappe sisaldus rabarbris juba sellistesse kõrgustesse, mis tervisele enam kasu ei too. Samas mõni rabarber on aeglase kasvuga, näiteks minu oma. Nimelt tundub rabarber olevat eriti pirtsaks ümberkolimise kohapealt. Pärast eelmise aasta ümberistutamist pole minu oma veel hästi kohanendud ja hakkas alles äsja oma varsi kasvatama. Seepärast loodan ma ka tema aeglasele oblikahappe tõusule ja luban endale nendest peentest vartest veel suvisel ajal mõne hapukasmagusa maiuse.

Seekord jagan aga võõra põõsa vartest tehtud kooki. Mulle see roosa pehme ahvatlus meeldis väga. Vetrus hamba all nagu pehme pilveke. Kuigi intensiivsema roosaka varjundi säilimiseks peaks rabarbrile soovitavalt lisama punaseid marju. Mina kasutasin seekord külmutatud vaarikaid, need hoidsid kena roosakat varjundit isegi peale küpsetamist. Ja rabarbriruudud on lihtsalt nii nunnu nimi, tuletatud teadagi Rhubarb Bars’ist

rabarbrikook-6

rabarbrikook

rabarbrikook-2

 


Rabarbripüree

500 g rabarbrit
1 apelsini koor ja mahl
1 dl suhkrut
30 g vaarikaid

Pane rabarber koos suhkruga tasasele tulele keema. Lisa apelsini koor ja mahl. Keeda kuni rabarber on pehme. Lisa vaarikad. Püreesta sauseguriga

Koogipõhi

100 g toasooja võid
140 g toasooja toorjuustu
100 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
180 g jahu
soola

Töötle kõik ained omavahel köögikombainis ühtlaseks. (käsitsi segamine õnnestub sama hästi, kui või ja toorjuust on parajalt pehmed). Suru tainas küpsetuspaberiga kaetud koogivormi põhjale. (Kasutasin kandilist vormi 20x 30 cm) Küpseta 180 kraadises ahjus 15 minutit.

Koogikate

3 muna
50 g suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
300 ml rabarbripüreed
50 g jahu

Vahusta munad suhkrutega. Lisa rabarbripüree. Sõelu juurde jahu. Kalla segu eelküpsetatud põhjale ja küpseta veel 20 minutit. Lase jahtuda ja hoia enne serveerimist paar tundi külmkapis. Serveerimisel raputa peale tuhksuhkrut.


rabarbrikook-4

Ps. Sõna rabarber ainsuse omastav on kahesugune: rabarberi ja rabarbri. Lubavad keeletargad. Õnneks! Minu meelest on rabarbri kordades kepsakam variant.

 

Suhkur – Dansukker

Blog, Retseptid, Supid

Ramen

June 13, 2017
ramen

Ramen on Jaapani köögist pärit supp. No tegelikult on tegemist pigem kausitäie nuudlitega, mida serveeritakse koos hea, tummise ja kauakeedetud puljongiga. Väga maitsev kiireks lõuna- või õhtueineks. Valmistamine nõuab vaid kümmekond minutit, kui sedagi. Rameni kohustuslikud komponendid ongi vaid nuudlid ja puljong. Ülejäänu võib oma eelistuste ja külmkapi sisu arvestadaes üsna vaba käega kokku komponeerida. Väga hästi töötab ramen eelmise päeva toidu ülejääkidele uue vormistuse andmisel.
Siinjuures on suur abi Food Studio maitsvast ja toitvast ning lisainetevabast puljongist. Nende valikust leiab ka Aasia maitsega puljongit, mis sobib rameni keetmiseks nagu valatud. Puljong on hästi maheda maitsega ja pigem kerge aasiapärase nüansiga. Seega sobib ka neile, kes Aasia maitseid alles avastavad. Siin ei pea kartma liigset vürtsikust ega tulisust. Tulisema maitse pooldaja saab puljongit jälle kiire liigutusega äkilisemaks tuunida, kui pisut tšillit ja ingverit juurde lisab. Sidrunheina leebe ja kõikidele meeltmööda hurmav touch on leemes juba niigi olemas. Mina lisasin veel tiba miso pastat, mis andis ramenile omast kreemisust puljongile, kuid kel pasta otsimiseks jaksu pole ajab ilma ka kenasti läbi.

ramen-3


 

2-le

750 ml Aasia puljongit
1 sl miso pastat
1 paksoi
2 porgandit
1 väike brokoli või lillkapsas
100 g šampinjone
100 g eelnevalt küpsetatu veise-, sea- või kanaliha, õhukeste viiludena. (Hästi sobivad eelmisest päevast alles jäänud praelõigud)
100 g ramen nuudleid või teisi aasiapäraseid muna- või nisujahunuudleid
2 poolpehmeks keedetud muna
50 g mungoa idusid
praadimiseks õli

Serveerimiseks tšillit ja rohelist sibulat


ramen-2

Ribasta porgand juurviljalõikuriga. Haki paksoi ja seened, jaota lillkapsas ja brokoli õisikuteks. Keeda soolaga maitsestatud vees õisikud poolpehmeks. Keeda munad. Kuumuta pannil õli ja prae kergelt üle lihalõigud, porgandid, seened ja paksoi.
Kuumuta potis puljong. Sega kuuma puljongi sisse misopasta. Sega ühtlaseks. Kontrolli maitset ja timmi see endale parajaks. Vajadusel lisa tšillit ja ingverit.
Keeda ramen nuudlid vastavalt pakendi juhisele. Kurna. Jaota nuudlid kausside vahel. Lisa kaussi õhukesed lihaviilud, poolitatud muna, idud, seened, lillkapsas ja porgand ning roheline sibul. Kalla peale kuum leem ja serveeri kohe.

ramen-7Puljong -Food Studio

Blog, Retseptid, Salatid

Hapukapsasalat peedi ja porgandiga

June 1, 2017
kapsas

Hapendatud toidud on esikohal soolestiku hea tervise tagamisel ja parandavad nõrga immuunsüsteemiga inimeste üldist heaolu. Hapukapsas, hapukurk, jogurt, kimchi ja miso-supp on näited hapendatud toitudest, mis sisaldavad elusbaktereid. Süües hapendatud toite hoiame üleval heade bakterite tasakaalu, mis omakorda parandavad soolestiku bakterikooslust ja tugevdavad selle vastupanuvõimet sissetungijate ja põletikutekitajate vastu. Terve ja tasakaalus soolestik aitab ennetada väga paljudesse haigustesse haigestumist. Et hapendatud toitudest kõige tõhusamat abi saada on võtmeks nende regulaarne tarbimine.

Tundub marulihtne, aga praktilisse ellu seda teooriat rakendades näen üsna tihti, et hapukapsa karp seisab mul nukralt külmiku taganurgas. Truult ja alandlikult ootel. Ega tal kiiret ju pole, piimhappebakterist “sõdurid” hoiavad kapsa kaua kõlbliku ja on valmis esimese vile peale minu soolestikus korda looma asuma. Ainus, mis viibib on vile….. Mulle meeldib hapukapsas küll, aga niisama teda näksida on üsna üksluine. Kuni ühel ammusel külmkapikoristuse päeval panin hapukapsa paari kurvalt konutama jäänud peedi ja õige pisut pehkima kippunud porgandiga. Tulemus sai imehea ja nüüd on mul kapsast pidevalt puudu, või siis porgandit, või jälle peeti. Tavaliselt teen suure laari valmis, mida on hea erinevate toitudega kiirelt kombineerida. Teinekord maitsestan põhisalatist osa hoopis särtsakamalt ja siis kutsun teda hellitavalt kiireks kimchiks. Retsept on nii lihtne, et kirja panemine tundub lausa naljakas.

kapsas-3


 

900 g Uus Kongo talu hapukapsast
1 keskmine peet (u 50 g)
1-2 porgandit (u 50 g)
1 sl vahtrasiirupit

Maitsestamiseks:

2 tl riivitud ingverit
1 tšilli
1-2 küünt küüslauku
ohtralt koriandrit või meelepärast maitserohelist


Riivi peet ja porgand, sega hapukapsaga. Nirista juurde vahtrasiirup ja sega kõik kätega hästi läbi. Soovi korral maitsesta osa salatist lisades ingverit, tšillit, küüslauku ja koriandrit.

kapsas-2

Blog, Jäätised, Magustoidud, Retseptid

Rabarberiparfee

May 21, 2017
parfee-3

Lõpuks ometi saab vammused varna ripudada ja salli sahtlisse pista. Paras aeg üks pillerkaar püsti panna. Suurest rõõmust grilli ümber tantsu lüüa, et tali seekord õnnestus siiski seljatada. Juba kostab siit ja sealt ohkimist, et palavus teeb liiga. Ma küll ei usu, et seda peaks tõsiselt võtma, aga ometi tasub igaks kümmneks juhuks valmis olla. Palavalt põletavate päevade edenedes tasub jahutav magusroog külmkappi valmis meisterdada. Natuke nikeradmist selle kokkusegamisega ju tõepoolest on, aga parim on see, et magustoidu saab isegi suurema aiapeo tarbeks varakult valmis meistergdada. Kasvõi paar päeva varem, kui vaja. Enne serveerimist tasub siiski kannatust varuda ja külmast kangel maiusel soojema temperatuuriga harjuda lasta, kuni ta kenasti ennast jagada lubab.

parfee


Rabarberiparfee

8-10 le

500 g rabarberit
50 g suhkrut või 3-4 sl suhkrusiirupit

800 ml vahukoort (600 ml + 200 ml)
3 – 4 sl ekstrapeent suhkrut
2 sl maapähklivõid
200 g tumedat šokolaadi

200 g erinevaid pähkleid või soolatud maapähkleid
2 sl heledat suhkrusiirupit


Lõika rabarber õhukesteks viiludeks (umbes 5 cm pikkusteks). Ära rabarberit koori! Tõsta esialgu potti niipalju rabarberit, et poti põhi on kaetud ühekordse kihina, lisa 1 sl suhkurt või suhkrusiirupit. Kuumuta keskmisel tulel, kuni rabarber muutub pehmemaks, kuid säilitab ikka veel oma kuju. Selleks kuluvad vaid mõned minutid. Sega aega-ajalt. Tõsta pehmenenud rabarber koos siirupiga kõrvale, teise nõusse ja jäta jahtuma.
Pane ülejäänud rabarber ja suhkur potti ja keeda tasasel tulel pehmeks, nüüd võib rabarber ka laiali laguneda. Püreesta pehmenenud rabarber sauseguriga ja lase täielikult maha jahtuda.

Vahusta 400 ml vahukoort koos 2-3 sl suhkruga. Jaga vahustatud koor kahte kaussi. Sega ühele juurde jahtunud rabarberi püree ja teine sega maapähklivõiga.

Haki šokolaad noaga peeneks. Kuumuta potis ülejäänud koor (200 ml) keemiseni, tõsta tulelt ja sega sisse šokolaad. Sega, kuni segu on läikiv ja ühtlane.

Rösti pähklid pannil koos suhkruga.

Võta silikonist keeksivorm, või vooderda plekist keeksivorm toidukilega. Vala segud kihiti vormi, kõigepealt maapähklivõiga, siis pähklid (jäta mõned kaunistuseks), siis pisut šokolaadisegu ja siis rabarbrisegu. Korda, kuni segud on otsas. Kata vorm toidukilega ja tõsta sügavkülma vähemalt 6-ks tunniks.

Enne serveerimist lase vormil vähemalt pool tundi toatemperatuuril seista, kummuta siis serveerimisalusele ja kaunista kõrvale tõstetud rabarbriribade ja pähklitega. Rabarbriribad oleks mõistlik laduda kõrvuti koogi lahtilõikamise suunas.

parfee-2

Suhkur – Dansukker

Blog, Retseptid, Supid

Roheline supp ja karulaugused oad

May 16, 2017
supp

Läheb roheliseks või ei lähe? Ükskord ikka läheb! Juba on üsna paljulubav. Nädalavahetusel metsas jalutades oli seda habrast helerohelist ilu juba kõikjal näha. Tegelikult tahaks kogu lehekuu kännu peal kükitada ja kuulata, kuidas lehed kasvavad. Aga ma kardan, et kõht läheb küll selle suure ootamise peale tühjaks. Seepärast on aeg üks lehekuule omaselt mõnusalt roheline ja kosutav supp keeta. See supp on üsna sarnane klassikalisele porru-kartulisupile, kuid spinat muudab ta võluvalt roheliseks. Supp saab sametiseks tänu kartulile, aga avokaado lisamisega saab kreemisust kerida veelgi kõrgemale. Tüümian on samuti tiimis tähtis tegelane ja karulaugu germolata lisab toidukorrale tubli annuse vitamiine, mineraalaineid ning klorofülli.

Kui käepärast on Food Studio valmis puljong, käib supitegu eriti kiiresti. Puljong tuleb kaasa haarata supermarketi köögiviljaosakonnast. Kasutasin seekord nende valikust aedviljapuljongit. Selle leeme valmistamisel on lisaks maitseköögiviljadele kasutatud kodumaiseid kuivatatud puravikke, mis lahkelt loovutavad nektarile oma umamist maitset. Soolaga pole liialdatud ega maitsetugevdajaga sehkendatud ja  vegan on see pealegi.  Köögis kisub nüüd küll väga roheliseks!

supp-2

 


1 sl oliiviõli
1-2 porrut
2-3 küünt küüslauku
1 tl riivitud värsket ingverit
värsket tüümiani
500 g kartuleid
750 ml Food Studio köögiviljapuljongit
150 g spinatit

Serveerimiseks: 1 avokaado, 2 sl kooritud kanepiseemneid ja rohelisi ube


 

Koori kartulid ja tükelda. Lõika porru valge osa ratasteks. Haki küüslauk ja ingver. Kuumuta poti põhjas õli ja lisa porru. Hauta porrut umbes viis minutit ja lisa küüslauk, ingver, tüümian ja kartul. Vala peale puljong ja lase keema tõusta. Alanda kuumust ja keeda kuni kartul on pehme, keetmise lõpus lisa potti spinat. Püreesta supp blenderiga.
Serveerimisel lisa avokaadoviilud, rohelised oad ja puista juurde kanepiseemneid. Nirista peale tudraõli.

Karulaugu gremolataga * rohelised oad

150 g rohelisi ube
peotäis karulauku
1 sidruni koor
1 tl siruni mahla
1 tl oliiviõli või tudraõli
soola

Pane oad soolaga maitsestatud vette keema. Keeda 5-7 minutid ja loputa külma vee all, et säiliks roheline värv. Haki karulauk noaga häsit peeneks, lisa riivitud sidrunikoor ja mahl. Nirista juurde õli ja maitsesta soolaga. Sega ubadega.

* klassikaline gremolata on segu sidruni koorest, petersellist ja hakitud küüslaugust.

supp-3

Puljong – Food Studio

Aafrika, Blog, Reisid

Minu Aafrika. LAV. 2.osa

May 12, 2017
lav-206

Kahe ookeani vahel

Suur osa Cape Townist tehtud pilte on merevaatega. Kuidas muidu, tegemist on ju mereäärse linnaga ning kohaga, kus saavad kokku kaks ookeani. Ühe ookeani vees tunnevad ennast kõige mugavamalt pingviinid ja delfiinid. Vaatamata aastaringsele soojale temperatuurile vesi väga soojaks ei lähe. Teises ookeanis võiks temperatuuri poolest ujuda küll, kuid kõrged ja tugevad lained meelitavad pigem surfareid, kui suplejaid. Atlandi ookeani vesi on aga nii külm, et pahkluust kõrgemale ei kannata minna ja siis on varbad juba jääs. Sestap on praktiliselt iga maja juures bassein ning veemõnud ei jää nautimata.

lav-192

lav-107

 

lav-194

lav-196

lav-40

lav-39

lav-42

lav-193

lav-195

lav-22

 

lav-46

lav-45

lav-4

lav-3

lav-44

Poolsaare tipp Cape Point on looduslikult väga ilus ja sealgi ei puudu oma veinivalmistaja. Cape Point Vineyardsi valged seguveinid on Lõuna-Aafrika ühed kõige paremad. Kohapeal olles tasub nende valdustesse kindlasti sisse põigata, sealt avanevad lummavad vaated.

lav-48

lav-5

lav-6

lav-65

lav-63

lav-62

lav-61

lav-60

lav-59

lav-58 lav-10 lav-9

Loomulikult on kliima Aafrikas priima. Ideaalne meie tusameelse talve käest plehkupanemiseks. Kes siis seda ei tea, kuid mulle oli üllatus, et see suurepärane ilm ei tähenda liigset palvust ega ammugi mitte jahedust. Isegi pidev tugev tuuli oli rohkem nautlejate teenistuses, kui vastu. Tuul hoidis kõik tüütud putukad ohutus kauguses ja kandis ookeanilt värskust juurde, kui kraadiklaasi pügalad keskpäevaks üle 35 soojakraadi ronisid. Tõsi, ookeanibriis muutis mõnelpool õhtud ka jahedamaks, kuid peale päikesloojangut ilm enamasti rahunes ja saabus sume öö.

pannkook

lav-201

lav-43

Ikka vein, vein, vein

Iga päev vähemalt ühe veinimaja külastamine terve kuu jooksul, ilma et praktiliselt ühtegi päeva vahele jääks, tundub hullumeelne ettevõtmine. Pisut on ka, kui liikumise logistika ei ole väga läbimõeldud. Aga vaatamata suurele arvule veinimajadele, ei leia mitte ühtegi paari, mis oleksid omavahel natukenegi sarnased. Isegi siis, kui nad on praktiliselt naabrid ning ühest majast teise on maad mõnisada meetrit.

Vergelegen

lav-99

lav-18

lav-101

lav-20

lav-102

lav-103

lav-19

Doolhof

lav-71

lav-67

lav-66

lav-80

lav-74

lav-73 lav-76 lav-78

lav-13

lav-75 lav-12

lav-79

Laibach

lav-96

lav-91

lav-88

lav-94

lav-85

lav-84

lav-17

lav-14

lav-87

Ayama

lav-171

lav-33

lav-31

lav-159

lav-158

lav-164

lav-163
lav-162

lav-166

lav-167

lav-165

lav-168

lav-173

 

Reynecke

lav-183

lav-182

lav-179

lav-177

lav-34

lav-176

lav-174

lav-175

Simonsig

 

lav-128

lav-117

lav-119

lav-124

lav-122

lav-121

lav-125

lav-120

lav-126

lav-131

lav-123

lav-134

lav-130

lav-127

lav-132

Diemersdahl

lav-146

lav-142

lav-144

lav-29

lav-27

lav-26

lav-143

lav-151

lav-153

lav-152

lav-148

lav-149

lav-155

lav-154

Kui kodus enne reisi hakkasime Eestis esindatud veinimajade nimekirja kokku panema, siis selgus, et neid on ootamatult palju.Eesti võib isegi uhkeldada ühe kõige esinduslikuma Lõuna-Aafrika veinivalikuga kogu Euroopas. Kui kauplustest nende veinide leidmine ei pruugi alati olla kõige lihtsam, siis aitab netipood www.westcape.net.

Safari

Mõõtmatult suure elamuse saime aga safaril mööda Sambona rahvusparki tiirutades ja valge lõvi hommikusöögi rituaalist osa saades, kaelkirjakutest mööda kihutades ja elevandiperega tõtt vaadates. Kõiki neid antiloobiliike, kes seal ringi silkavad, ei saanudki ma lõplikult selgeks. Põnev oli aga mõistatada, kelle kõrvad seekord põõsast paistavad. Safariseiklus viis meid paariks päevaks lausa omaette maailma, Valge Lõvi külaliseks, millest väljatulekuks pidi ennast pisut kõrvust näpistama, et ega see ometi uni polnud.

safari-2

safari-3

safari-7

safari-11

safari-4

safari-12

safari-9

safari

safari-13

safari-5

safari-10
safari-6

Medali teine külg

Siiski pole päris kõik nii kaunis seal riigis, nagu esmapilgul tundub. Medalil on ka teine külg. Lõuna-Aafrikas valitseb väga suur tööpuudus, ametlikult 25%, tegelikult aga ligi 40% ringis.Vahe rikaste ja vaeste vahel on suur, suurim terves maailmas. Tööpuuduse käes vaevlevad enamasti mustanahalised. Veel 20 aastat tagasi valitses Lõuna-Aafrikas apartheid. Apartheid on rassilise eraldatuse poliitika, mis kehtis riigis 1948-1994. Kuigi apartheid on möödanik, kestab selle mõju veel tänaseni.

Pisut lähemale on kaks rassi teineteisele jõudnud. Mustanahalisi võib kohata ka veinimajade töötajate hulgas ja mitte ainult lihttöödel. Kuid vaatamata sellele, et eraldatuse poliitikat enam ei ole, paistab silma, et valdavalt mustad on ikkagi ikkagi mustadega. Elavad oma linnaosas ja sõidavad oma bussidega. Valged on valgetega, elavad oma villades ning sõidavad autodega. Ka koolis on valged valgetega ja mustad mustadega. Formaalselt on eristamine ajalugu, kuid tegelikkuses vohab edasi.

Silma jääb ka palju kunstlikke töökohti, näiteks on poodides puuvilja kaalujad ning toidupakkijad kassade juures. Üsna kummaline töökoht on näiteks parkimisabiline. Ega see parkimisel abistamine ju vajalik ei ole, saad isegi hakkama, aga ometi on neid igas parklas vähemalt üks ning tänavatel leidub palju nn isehakanud parkimisabilisi, kes kohe juurde hüppavad, kätega vehkima hakkavad ning selle eest tippi küsivad.

Agulid, mis koosnevad tihedalt üksteise otsa ehitatud kokkuklopsitud hurtsikutest, on aga sellegipoolest täis töötuid, kes maantee ääres eluga riskides pisukest elatist puuviljade müügiga teenida proovivad. Selge see, et suur tööpuudus tõukab viimases meeleheites ka võõrast vara himustama ja oma varanatukesel oleks tark pilk peal hoida. Silma jääb ka kõrgete tarade taha varjunud kodud. Iga viimane kui maja on varustatud kaamerate ja kõrge aiaga, mida turvavad veel ka tarale paigutatud traadid. Aga see kõik ei tähenda, et seal oleks ohtlikum ringi liikuda, kui kuskil mujal maailmas. Kui oma nina kahtlasse linnaossa ei topi, ei ründa sind keegi.

Mulle kasvas Lõuna -Aafrika ikka väga kõvasti südame külge kinni. Tulevikus tahan teda veel rohkem ja põhjalikumalt tundama õppida. Mis täpsemalt seal end mu südame külge kasvatas, on keeruline öelda, aga tundub, et tugevad kontrastid ja eksootika mängisid siin esimest viiulit.

kodus-4

kodus-5

Aafrika, Blog, Reisid

Minu Aafrika. LAV. 1. osa

May 7, 2017
lav-69

Ma olen lootusetult armunud. Päris kõrvuni sisse võetud LAV-ist. Tuleb välja, et mul on Aafrika poole mingi eriline tõmme. Mitmed aastad tagasi põdesin Maroko palavikku. See sundis mind ikka ja jälle sinna riiki tagasi pöörduma ja päris lahti pole ma sellest “tõvest” veel tänini saanud.
Niipea, kui ninasõõrmeteni ulatub koriandri, safrani, kaneeli ja kardemoni aroomide segu, olen valmis oma koti haarama ja teele asuma. Tuneesia ja Egiptusega läks kergemalt, aga Keenia küljes hoidsid lõvipojad, sebrad ja elevandid mind taas kinni. Nüüd siis sain paugu Lõuna Aafrika Vabariigist ja armusin ülepeakaela.

lav-28

lav-106

lav-169

lav

lav-207

Esimestest hetkedest selles riigis olles oli kohe selge, et täpselt nii hea seal ongi, kui räägitakse ja võib-olla sutike veel paremgi. Igatehes kulgesid minu esimesed päevad seal sõna otseses mõttes suu ammuli vahtides. Muidugi on suu avatuna hoidmine ka hea eeldus toidu- ja veinireisi õnnestumiseks.

Katsun nüüd tagantjärele meenutada, miks see paik nii eriliselt mõnus on, et sundis meid juba reisil olles ikka ja jälle oma vestlusesse pikkima väljendit: kui me järgmine kord tuleme, siis… Jah, juba esimestest muljetest oli selge, et üks kuu on ikka liiga lühike aeg selle imemaaga tutvumiseks. Tundub, et ma pole ainus, kes sellesse lõksu on langenud. Kõik need, kes LAV-i külastanud on, kellega enne ja pärast reisi rääkinud olen noogutavad vandeseltslaslikult kaasa ja nende silmisse ilmub sama helk, mis minu omadesse siginenud on.

Alustuseks peab mainima, et Lõuna-Aafrika Vabariik on lihtsalt üks ilus riik. LAV-i majandus on Aafrika mandri suurim ja paremini arenenud. Koos sellega on arenenud ka üldine infrastruktuur terves riigis. Tegelikult sarnaneb LAV rohkem mõnele Euroopa riigile või kõige rohkem isegi vahest Ameerikale. Seda just tänu eri rahvusest sisserändajatele ja erinevate kultuuride põimumisele. Ilusaks teevad riigi hingematvalt kaunis loodus, ookeanid oma piiritu avaruse ja müriseva lainemölluga ning eelkõige ikka muidugi maalilised veinimõisad.

 

lav-50

Constantia

Lõuna Aafrika Vabariik on kahtlemata üks erilisemaid veinitootjaid lõunapoolkeral. Seal on juba 300 aasta vanune veinitootmise ajalugu, millele panid aluse sisserändajad. Esimesed viinamarjaistandused rajati 1650-ndatel aastatel flaami päritolu asunike poolt. LAV-i vanim veinimõis asub Constantia’s. Seal oli ka meie esimene peatuspaik.
Kõik need kaunid suursugused villad, aukartustäratava ajalooga veiniaiad, iidsed alleed, rääkisid selget keelt hiilgusest, aga lasid silma paista ka moodsalt tänapäevastel restoranidel, millega nüüd enamus veinimaju uhkeldada saab.

Esimest lõunat sööma läksime lähimasse veinimõisa, milleks osutus Beau Constantia.
Meie reis oli kavandatud liikumisega ühest veinimajast teise, soovisime saada isiklikke kogemusi veinimajadega, mis on Eestis esindatud, et siis hiljem kodus nende veine juues oleks, mida meenutada.

Beau Constantia oli erand, sest asus lähedal ning olime sisseelamiseks varunud veidi aega. Sissesõit veinimajja oli otsekui parkimine suvalises hoovis, aga parklast sada metrit edasi avanes vaade, mis on meeles siiani. Kõrgel mäeküljel, kust avanesid lummavad vaated peeti piknikku. Siis me veel ei teadnud, et piknik veinimaja territooriumil kohaliku veini ja selle juurde pakutavate roogadega on Western Cape’i elustiili lahutamatu osa.

Päris huupi me sinna siiski ei läinud. Põhjuseks oli nädalal varem seal avatud Cape Towni kõige populaarsema casual restorani Chef’s Warehouse‘i filiaal. Väga minimalistlikus stiilis toidus ja teeninduses ei pidanud pettuma, veinid, miljöö aga ennekõike söögi-joogi hind jätsid esimese kustumatu mulje.

lav-51

lav-8

lav-52

lav-7

lav-54

lav-55

kodus

Järgmisena saime kogeda, kuidas veiniga tekib kõige isiklikum ja emotsionaalsem side kui seda saab juua kohas, kus kasvavad viinamarjad sellesama veini tarvis. Seda demonstreeriti meile  Eagle’s Nesti’i veinimajas, mille veinid juuakse imeväikese toodangumahu tõttu peamiselt kohapeal ära, kuid mis Eestis on kõigele vaatamata saadaval. Toodangu maht on väike seepärast, et istandus asub väga järskudel mäekülgedel ja piiratud alal, kus edasi liikumiseks tuleb sageli käed appi võtta. Mis siis veel rääkida viinamarjade kasvatamisest ning korjamisest. Aga erilise pinnase tõttu on tegemist tõepoolest eriliste veinidega.

lav-36

lav-37

lav-185

lav-38

lav-187

kodus-3

lav-188

 

Franchhoek

Kohad mida külastasime ja inimesed kellega veinimajades kohtusime avasid pisut selle põneva riigi igapäevaelu tahke. Igal neist oli rääkida oma lugu ja kuigi ühiseid jooni leidus kõvasti, olid kõik külastatud veinimõisad unikaalsed, oma loo ja inimeste poolest ainulaadsed.
Olgu selleks siis teemantikaupmeeste muinasjutumetsa ja roosiaia ning paabulindudega ehitud pargiga uhkeldav hiigelmõõtu mõis, või suurest armastusest ja süllekukkunud võimalusest sündinud itaaliapärane farm.

Kuigi veinikasvatamise algusajad ulatuvad varemasse aega, sai tõsiselt võetav veinikultuur hoo sisse just Franchhoek’is. Siis, kui 1680-ndate aastate paiku saabusid sinna Prantsuse hugenotid. Nad tõid endaga kaasa nii oma viinamarjasorte kui ka veini valmistamise teadmisi. Prantsuse mõju selles regioonis siiani selgelt tuntav. Veinimõisade nimed räägivad selget keelt: Petit Provance, Chamaonix

Franschhoek’i külakeskus eristub eriliselt nunnu atmosfääriga, kus maalilise valge külakiriku ümber on koondunud toredaid käsitööpoode ja kohvikuid ning paar imelist restorani. Eesti veinisõprade seisukohalt oluline veinimõis Boekenshoutskloof asub just selle küla veerel.

kodus-7

lav-139

lav-24

lav-25

aafrika

lav-136

lav-137

lav-138

Külalisi võetakse siin vastu vaid erandkorras ja sedagi eelneva kokkuleppe alusel. Oma veine nad ise ei müü, keskenduvad arendusele ja tootmisele. Arenduse kõige olulisem tulemus on Chocolate Block, üks praegu kogu maailmas müüdumaid ja tuntumaid Lõuna-Aafrika kvaliteetveine. Selle kvaliteedi taseme kohta on vein väga mõistliku hinnaga ning laialt saadaval. 2002. aastast, millal valmisid esimesed 15 tünni, on maht kasvanud nüüdseks 1700 tünnini ja nüüd on piir ees, sest vein valmistatakse vaid ise kasvatatud viinamarjadest. Hinda ei tõsteta põhimõtteliselt (kuigi võiks), sest kvaliteet peab olema kättesaadav igale huvilisele.

Praegu tegeldakse veinimajas, mille sümboliks on eksootiline loom – okassiga – uute arendustega. Lisaks Chocolate Bloc’ile on Eestis hästi saada ka Boekenhoutskloofi kõige lihtsamad veinid, mille etilketilt leiab sama looma silueti. Rigkäigul veinimajas hoiatas meie võõrustaja, tugev ja turske mustanahaline mees, meid põõsastes pesitsevate madude eest. Appi! Lisades, et tema pelgab neid väga. Võite arvata, millise kuresammuga ma tuuri jätkasin. Jalutuskäigust jõeäärde keeldusin viisakalt. Ikkagi Aafrika. Metsik ja ettearvamatu, kuigi linnmelus ja restoranilaua taga kipub see ununema.

Veinimajade koostööst restoranidega

Elu Cape Towni ümber areneb tormiliselt. Sajandi vahetusel oli kogu piirkonnas 50 veinimõisa, nüüd juba 700. Pinnas ja klimaatilised tingimused on väga vahelduvad. See tähendab, et seal kasvab palju erinevate maitseomadustega viinamarju, mida aga koguse poolest on igat ühte enamasti päris vähe.

Ookeanide haardes ja mäemassivide nõlvadel kasvavad viinapuu kuival graniidil ja kiltkivil, orus kasvavate viinamarjaistanduste pinnaseks on peamiselt liivakivi. Mida kõrgemal mäestikes viinamarjad kasvavad, seda toiteainevaesem on sealne pinnas ja seda sügavamale peavad viinamarjad oma juured ajama, et eluks vajalikke toitaineid kätte saada. Selle tulemusena on mägedes kasvavate viinamarjade saagikus väiksem aga kvaliteet selle võrra kõrgem.

Iga veinimaja soovib oma veini saada mõne Cape Towni tuntuma restorani veinikaardile. Kui seal on vein ära proovitud ja see äratab huvi, järgneb juba veinimaja külastus kliendi poolt. Kui sealt saadud emotsioon osutub piisavalt heaks, siis ongi kestev kliendisuhe loodud.

Restoranide üldine tase on LAV-is väga kõrge ning neid on väga erinevaid. Kokad on muu maailma tipprestoranide töökogemusega ning nad on altid oma oskuseid demonstreerima. Heade veinide vähestest kogustest ennast heidutada ei lasta. Omapoolse maksimaalse paindlikkusega näitab teistele eeskuju restoran ASH. Nimelt on seal iga päev uus veinikaart, sest väga eksperimentaalseid veine kauemaks ei jätku, kuid eriliste veinide jaoks toidu tegemisega nad just silma paista soovivadki.

lav-108

lav-110

lav-112

lav-114

lav-210

Nooblimates fine dining restoranides laudade broneerimise järjekorrad on endiselt pikad. Nii nagu oli varem Euroopas. Kuigi seal einestamine pole loomulikult mingi odav lõbu, kuid jõukaid kliimapagulasi, kes LAV-is talve veedavad piisab.

Tervikuna on kodunt väljas söömise hinnatase siiski väga soodne, tase on väga hea, ning ideevärskus nii suur, et Western Cape’il on ainest saada üheks maailma toidutrendide loojaks.

safari-8

lav-208         

Restoran Jardine Stellenbosch’is


lav-21

                                          “Rippuv” restoran Waterkloof  Somerset’is

kodus-2

Elu küünis

Elukoha valikul pidasime silmas, et saaksime elada linnakeskusest eemal oma köögi ja aiaga kohas. Meie Airbnb kaudu üüritud majake, milleks oli vana elamiseks kohendatud küün, täitis need ootused kuhjaga. Meile olid seltsilisteks ka pererahva neli!!! koera.

Kokkamisest sai nauding juba supermarketis. Iga foodie unistus on teha sisseoste Food Lovers Marketist. Minu suureks lemmikuks sai ka superhea värske kraami valikuga Woolworths. Mis viga süüa teha, kui iga nurga pealt on võimalik osta värsket jaanalinnuliha või muid oragaaniliselt kasvatatud hõrgutisi.

Isegi antiloobiliha lasime grillil kuumaks, kuigi selle leidmine jahihooaja väliselt oli keeruline. Saime antiloobi maitse suhu tänu Creationi veinimaja köögist kingiks saadud lihale. Woolworthsi värske kraami valik oli aga alati nii ahvatlev, et sellest ainuüksi sai juba maitsva söömaaja korraldada.

Airbnb üürikorterite ja majade valik on suur, kuid paremad nendest broneeritakse väga pikalt ette. Viimasele minutile ei saa elukohavalikut LAV-i reisides kohe kindlasti jätta.

lav-204

lav-209

 

aafrika-2lav-211

 

 

kodus

creation

lav-203

Järgneb……..

Blog, Retseptid, Supid

Röstitud lillkapsassupp Food Studio kanapuljongiga

May 4, 2017
lillkapsasupp-3

Supp teeb kõhule pai :) Kaua keenud leem on kenake ja maitseb alati suurepärane. Iseenesest ei ole ju koduse puljongi keetmises midagi keerulist. Kui kondid-juurviljad juba keevad ja vaht pealt riisutud, võib lasta sel potitäiel tasakesi täitsa iseseisvalt muliseda ja justkui miski ei segaks pada paar korda nädalas tulele tõstmast. Paraku, jah, praktikas see kõik nii roosiline pole. Alati jääb aega puudu. Pole minagi sellest süüst prii, et vahel olen lennutanud liiga kergekäeliselt potti mõne kuubiku või tilgutanud leemele lisaks konsentraati. Kuubikul ja kuubikul on muidugi ka vahe. Proovid küll kasutada oma selget silmanägemist ning uurida ja puurida neid paremaid kooslusi, kuid ega sellest kuubikust head nahka ikka ei saa. Isegi mitte korraliku supinahka. 😀

Õnneks võib nüüd kõik kuubikud riiulile lebama jätta või siis doomino mängus ära kasutada. Juba tubli pool aastat ilutsevad mitmete supermarketite juurviljaosakondades kena väljanägemisega pakikesed, mille sisuks naturaalne valmis puljong. Food Studio on puljongikeetmise pika ja aeganõudava protsessi enda mehistele õlgadele võtnud. Puljongid on naturaalsed ja täielikult lisainetevabad. Neid on keedetud suures potis ehtsa kondi ja maitseköögiviljadega neli kuni kaheksa tundi, täpselt nagu kodus, kodumaisest toorainest pealegi. Valikus on kana, kala, veis ja aedvili. Hiljuti lisandus veel delikaatne aasia maitse, mille põhjaks on kanapuljong ja maitset tembivad sidrunhein, kahvrilaimi ja tšilli. Puljong villitakse kuumalt pakkidesse ja jahutatakse kiiresti maha, nii tagatakse pikem säilimine ja hea maitse. Mitte midagi liigset. Ma olin ikka üliõnnelik, kui need leemepakid poest leidsin. Paraku on see leid küll mu enda puljongipoti kurvalt kapinurka konutama jätnud. Aga puljongit sisaladavaid roogasid on nüüd menüüs ikka rohkem, kui kunagi varem.

Esmapilgul võib tunduda kanapuljongi värv veidi võõras. Enamasti oleme kodus kanasuppi keetes harjunud heledama leemega, kuid Food Studio keeduse värvib erksamaks toorainete eelnev röstimine.
Kontide röstimise põhjus on esiteks kontides peidus oleva kollageeni ehk valgu valla päästmiseks, mis pika aega tasasel kuumutamisel rasva toimel laguneb želatiiniks, andes puljongile just selle õige tekstuuri. Maitseköögiviljade maitse ahjus peesitades tõuseb samuti haripunkti ja loovutab oma parimad nüansid puljongile. Ka kanapuljongi rahvameditsiinist tuntud tervistavat mõju ei tasu kargel kevadel alahinnata. Ideaalselt klapib tummine kanapuljong kokku röstitud lillkapsa ja kookospiimaga

lillkapsasupp-4


 

1 suur lillkapsas
2 sl oliiviõli
soola
4 porgandit
3 küüslauguküünt
2 tl hakitud ingverit
2 sibulat
rohelist sibulat
1 tl tšillipastat
1 tl kurkumit
750 ml kanapuljongit
200 ml kookospiima
Serveerimiseks rohelist sibulat või koriandrit ja laimisektoreid, soovi korral hakitud tšillit.


lillkapsasupp-2Pane ahi soojenema 200 kraadile. Lõika lillkapsas viiludeks. Lõika üks sibul ratasteks. Pane lillkapsas ja sibul küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja nirista oliiviõli ning raputa soola peale. Rösti lillkapsast ahjus umbes pool tundi, või kuni see on pehme ja kuldse jumega.

Haki teine sibul ja porgand samal ajal peeneks. Vala veidi oliiviõli potti põhjale ja kuumuta selles sibulat ja lisa viie minuti pärast ka porgand. Kuumuta ja sega. Haki küüslauk ja ingver peeneks ning lisa potti. Lisa kurkum ja tšillipasta. Kuumuta veel paar minutit ja vala peale puljong. Lase keema tõusta ja alanda kuumust. Keeda keskmisel kuumusel, kuni porgand on pehme.

Lisa röstitud lillkapsas supile, kui see on pehme. Jäta mõned õisikud ja sibularattad kaunistamiseks. Vala supp blendrisse ja töötle ühtlaseks või kasuta sausegurit supi püreestamiseks. Vala juurde kookospiim ja lase korraks keema tõusta.

Serveerimisel haki peale maitserohelist, tõsta sisse mõned lillkapsaõisikud ja piserda juurde pisut laimimahla. Nirista peale mõnda head külmpressitud õli, näiteks oomega-3 rasvhappetest punnis tudraõli.

lillkapsasupp

lillkapsasupp-5

Kanapuljong – Food Studio