Puhas rõõm

Ahjupuder soolakaramelli kastmega. Pidžaama päev

January 10, 2017

Me kõik vajame vahel mõnda pidžaamapäeva. Just siis, kui voodi on nii pehme, padjad, tekid kohevad ja linad värsked. Ilm väljas aga täiesti kohutav. No kohe kuidagi ei saa maast lahti. Võiks ju proovida öelda stopp argistele askeldustele, teki üle pea tõmmata. Kel kohusetunne laiselda ei lase, saab kasutada vahest moodsat kaugtöö võimalust. Pole vaja hakata meiki tegema ja kontsakingad säilivad ka kauem kenad, kui nende otsas igapäev ei kõõluta.
Raamatuvirn võiks siiski käeulatuses olla, et neid oma lemmikuid ei peaks mööda riiuleid taga otsima. Mukkimise ja sättimise arvelt jääb ju küllalt aega ka hommikukohvi kõrvale lemmikraamatut lugeda. No jah, aga kõht hakkab varsti korisema ja vähkre, mis sa vähkred, lõpuks tuleb ikka tõusta ja midagi hamba alla otsida.
Mul on nendeks hommikuteks abiks ahjupuder. Selle valmistamine nõuab vaid mõne minuti kokkusegamiseks ja ahjutõstmiseks. Valmimise ajaks võib taas pikali visata. Tasub isegi end petta pisut ja teeselda, et hommikusöök tuuakse kohe voodisse. Tark oleks muidugi ka kohvi kohe sama soojaga üles panna või siis kohvimasina nuppu vajutada, kuidas keegi harjunud on. Puder ise on hiiglama lihtne, aga kuna tegu on suuremat sorti nautlemise päevaga, peaks tavapärase pudrukausi siiski kroonima millegi sutsu erilisemaga, võiks isegi natuke ehk patustada. Aga selleks otstarbeks oleks tark varem valmistuda. Soolakaramelli kastme võib mõnel vaiksel õhtul varem valmis keeta, siis pole laisklemise päeval vaja köögis kaua kohmitseda, saab kohe kiirelt põhitegevuse juurde asuda.

Soolakaramellikaste

2 dl vahukoort(35%)
150 g heledat muscovado suhkrut
soola

Pane koor potti ja kuumuta. Lisa suhkur ja sega kuni see sulab. Keeda vaiksel tulel umbes 10 minutit, kuni kaste pakseneb. Maitsesta soolaga.

Ahjupuder

50 g täistera kaerahelbeid
50 g õunakastet või kodust õunamoosi
1 tl kaneeli
1 tl kardemoni
100 ml (mandli)piima
soola

Serveerimiseks 1 väiksem õun ja karamellikastet.

Sega kõik ained omavahel ja pane kuumuskindlasse portsjonvormi. Küpseta 15 minutit 200 kraadises ahjus, kuni kaerahelbed on pehmed. Lõika õun viiludeks ja pane pudrule, nirista peale karamellikastet.

Linasest voodilinad – Hemtex

Tekk – Hemtex

Padi – Hemtex

Blog, Euroopa, Reisid

Apuulia – ehe ja hõrk Itaalia «saapakontsal»

December 30, 2016

On üldtuntud tõde, et Põhja-Itaalia on töökas ja jõukas, Lõuna-Itaalia vaene, laisk ja korrumpeerunud. Rohkem kehtib see vist “varbapoolsemate” piirkondade Basilicata ja Calabria kohta. “Saapakontsal“ Apuulias kasvab lõputult palju oliivipuid ja sealne oliiviõli toodang on suurem kui kogu ülejäänud Itaalia oma kokku. Soe meri ja ilus rannik meelitavad kohale palju turiste. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole küll mingit põhjust arvata, et Apuulia elanikud peaksid vaesed olema. Ja kui nad seda siiski on, peitub põhjus ehk tõesti liiga pikas siesta pidamises.
Võrreldes põhjaitaallastega, kes armastavad laia elustiili, edu ja seiklusi, on lõunaitaallased justkui teisest puust. Kuid nad on sõbralikud ja abivalmid ning püüavad oma külalist mõista ka siis, kui keel on erinev. Seda külalislahkust saime lähemalt tunda Masseria Conca D’Oro perenaise hoole all. Vägevate oliivisalude vahele asuvas farmis Ostuni linna külje all saime maitsta ehedat lõunaitaaliale omast maaelu koos kukelaulu ja pudulojustega. Puhata reisiväsimusest stiilselt eluruumideks kohandatud endises abihoones, kust ei puudunud ka pisike kööginurk, mis paraku kasutamata jäi, kuna kohalikud söögikohad hoidsid meid oma maitsva lõa otsas. Meie peatuspaiga kroonijuveel oli aga toretsev vannituba pitskardinate varjus.

Toit on Apuulias see, mille pärast sõidavad siia ka põhjaitaallased (seda muidugi lõunaitaallaste kindla veendumuse kohaselt). Lõuna rahvas peab end köögis põhjaitaallastest selgelt paremaks. Rikkalikud mereannid isutavad nii põhjaitaallasi, kui ka loomulikult turiste. Apuulia köögilaud ei püsiks siiski püsti vaid ühel jalal ning seepärast ei saa see läbi kolme lisatoeta: nisu, köögiviljade ja oliiviõlita. Toidu valmistamiseks kasutavad lõunaitaallased sarnaselt teiste lõunamaarahvastega peamiselt oliiviõli. Apuulia maakonna rikkus ongi just oliiviõli. Maastik pole siin nii maaliline, kui mujal Itaalias, kuid selle teevad tasa oliivipuud. Mööda Apuuliat ringi sõita on lausa nauding, sest nii kaugele kui silm ulatub laiuvad hiiglaslikud oliivisalud ja lõputud puuviljadeaiad. Jässakad päevinäinud oliivipuud on atraktiivsed ja äratavad aukartust. Nende vanakeste õlgadel on kasvanud lugematul hulgal õlimarju.
Apuulias toodetakse umbes viisteist protsenti kogu maailma oliiviõlist ning see on üsna kõnekas fakt. Kõige levinumad kohalikud oliivisordid on Cerignola ja Coratina, mis on eriti rikkad antioksüdantide poolest. See ilmselt on ka itaallaste hea väljanägemise üks saladustest. Igatahes üks on kindel – olles kord proovinud Apuulia oliiviõlide maitset, siis selle kütkest naljalt enam ei pääse.

Ostuni on nagu valge unelm mäe otsas (kutsutaksegi «valgeks linnaks»). Isegi tänapäeval on kõigil linnakodanikel kohustus igal aastal oma elamu üle lubjata. Sajandeid tagasi oli põhjusteks puhtuse hoidmine ja haiguste levimise tõkestamine, kuid ka see, et linn pimedas nii meritsi kui maa poolt tulijaile kergemini silma hakkaks. Nii ta seal mäe otsas tänini särabki. Need päevinäinud siledaks tallatud valged trepiastmed lausa kutsusid linnatänavaid mööda aina kõrgemale ronima. Linnakese üks kuulsamaid elanikke oli laulja Domenico Modugno, kes 1958. aastal Eurovisioonil laulis ülipopulaarseks laulu «Nel blu dipinto di blu» (Volare, oo-oo, cantare…).

Tähelepanuväärne on veel Lecce linnake, mida hellitavalt kutsutakse ”baroki sinjooraks” ja «Lõuna-Firenzeks». Kasutusel on koguni väljend «ülevoolav nagu Lecce barokk». Lecce vanalinn on lausa pilgeni täis toretsevaid 17.-18. sajandi arhitektuuripärleid.

Alberobello on vaieldamatult üks Apuulia reisi must-kohtadest! UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv linnake koosneb pea tervenisti kogu maailmas ainulaadsetest nn mördita majadest, koonuse kujulistest talupojaelamutest – trullidest. Alberobello on kui elav linn-muuseum, kus on arvutul hulgal käsitööpoode, B&B-tüüpi hotelle.

Brindisi

*See postitus sai nüüd kõvasti “marineerimisaega” enne, kui blogisse jõudis. Reis ise toimus juba kevadel, aga kirja jõudis vähemalt õige aastanumbri sees.

Blog, Retseptid, Salatid

Jõhvika tervisemoos ja verivorstisalatid

December 27, 2016

Ma pole eriti suur vorstisõber. No lihtsalt pole seda soolikat. Aga samas mõnest heast chorizo ampsust ei ütle küll päris ära ja muidugi olen ma terve detsembri jooksul puginud ära päris mitu verivorsti. Need kõikse lemmikumad, tatrast sisuga, tuleb tuua keskturu ülemise saali lopsaka ja jutuka vorstimüüja juurest. Ausalt öeldes on mul selleks aastaks verivorstiisu juba kenasti täis saanud, ainult paar juppi ongi järele jäänud ja need võib laisematel pühade järgsetel päevadel kiirelt salatiks vormistada. Verivorst sobib ka külmalt söömiseks. Kui eelmisest päevast jäänud küpsetatud vorstid õhukesteks viilutada, passivad need kenasti värske kraamiga kokku. Võib ka toekamate kangidena sooja salati krooniks pista.

Ühine nimetaja nendel verivorstiga salatitel on aga kaste. See on ühtlasi nii maitsev, kui ka tervistav. Seda võib lausa tervisemoosiks kutsuda, sest kõik ringihiilivad viirused kaotavad oma jõu, kui särvapunase väge täis seguga rinda pistma satuvad. Siin antud moosi kogused on küll üsna suured, kuid kõik see hea kraam kulub hallil hooajal marjaks ära. Seisab külmkapis suure purgi sees kaua ootel. Kui just muidugi nahka ei pisteta. Ise olen juba ikka mitu head laari teinud ja söön lusikaga otse purgist ning jagan kõigile armsatele kingiks.

Jõhvika tervisemoos

500 g jõhvikaid
200 g punast sibulat
150 g küüslauku
1 sidruni koor riivituna
3 sidruni mahl
500 g mett

Puhasta sibul ja küüslauk. Pane kõik ained blendrisse ja surista ühtlaseks. Vala puhtasse purki, sule kaanega ja hoia külmkapis.

Värske salat verivorstiga

2-le

2 juppi verivorsti
200 g rukolat
1 hurmaa
1 nuikapsas
granaatõuna seemneid

Serveerimiseks 2-3 sl jõhvika tervisemoosi

Küpseta verivorst ja jahuta või kasuta eelmisest söögikorrast järelejäänud vorste. Viiluta õhukesed lõigud. Pese rukola ja kuivata. Viiluta hurmaa. Koori nuikapsas ja viiluta õhukeselt. Eemalda granaatõunaseemned. Säti kõik ained kaussi või taldrikule. Serveeri koos jõhvika tervisemoosiga

Soe salat verivorstiga

2-le

2 juppi verivorsti
1 punane paprika
1 kollane paprika
1 roheline paprika
200 g kõrvitsat
200 g lehtkapsast
meresoola
oliiviõli

Serveerimiseks 2-3 sl jõhvika tervisemoosi

Poolita paprikad ja eemalda südamik. Viiluta kõrvits. Pane paprika ja kõrvits küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile nirista peale oliiviõli ja raputa soola. Tõsta plaadile ka verivorstid. Küpseta ahjus 20-30 minutit kuni kõrvits on pehme ja paprika nahk pisut kõrbenud. Eemalda lehtkapsal rootsud ja haki pisut peenemaks. Kuumuta pannil õlis mõned minutid kuni lehtkapsas on pisut värvi saanud. Tõsta kaussi. Pane küpsenud paprika pisut jahtuma ja tükelda kõrvits. Eemalda paprikatel nahk ja ribasta. Tõsta paprika ja kõrvits lehtkapsa juurde ja tükelda vorst.

Serveeri koos jõhvikatest tervisemoosiga.

Blog

Rõõmu, rahulolu ja naudingut!

December 25, 2016

Blog, Pearoad, Retseptid, sealiha

Kaks korda küpsetatud seakõht kahes variatsioonis

December 22, 2016

Seakõht on popp. Jõulutoitude seas väga armaststud. Mina ise jõuluroana ilmtingimata sealiha just sööma ei pea, aga ära ka ei põlga. Mõni jõul on küll läinud sootuks ilma ja laual on olnud hani või part. Teinekord olen jälle pöördunud traditsioonilise seaprae poole, aga igal aastal ühtemoodi jõululaud on siiski minu rahutule maitsemeelele paraku liig igav. Traditsioonides püsimine on mulle pisut keeruline. Seekord proovisin popi seakülje kahte variatsiooni. Inspiratsiooni pakkus Donna Hay. Esimene on modernnses Hiina stiilis seakõht ja teine konservatiivsema maitse sõpradele tugeva calvadose mekiga seakülg. Kui Aasia mõjutustega seakõht tundub jõululaual kummalise valikuna, siis ohtras calvadoses supelnud siga on igati teemakohane. Ka traditsioonide austajale. Mõlemad viisid on aga mugavad perenaisele, sest lõviosa ettevalmistusi saab juba eelmine päev ära teha. Pidupäeval jääb üle ainult huulte värvimise vahel teha mõned kiired liigutused pliidi ääres ja juba võibki oma kalleid maitsva roaga poputama asuda. Rikkalikud ja pidupäevaselt elegantsed on aga need seakõhud mõlemad.

Aasiahõnguline seakõht

umbes 1, 5 kg tükk seakülje liha
500 ml ananassimahla
2 sl veiniäädikat
4 cm jupp ingverit
6 küüslauguküünt

Serveerimiseks: värskelt jahvatatud musta pipart ja maitserohelist

Magushapu kaste

purk (300 ml) marineeritud pärlsibulaid
kuivatatud ananassi lõikusid
3 vart rohelist sibulat
4 küüslauguküünt
4 cm jupp ingverit
500 nl ananassimahla
150 g suhkrut
1 sl sojakastet
2 tl tomatipastat
3 sl veiniäädikat

Pane ahi soojenema 180 kraadi juurde. Vala kõrgemate äärtega laiemasse küpsetusvormi kokku ananassimahl, veiniäädikas, lisa hakitud ingver ja küüslauk. Tõsta seakülje tükk vedelikku, kamara pool üleval. Kata fooliumiga ja küpseta 2 tundi, kuni liha on küps.

Tõsta liha küpsetusvedelikust välja ja patsuta majpidamispaberiga kuivaks. Kata küpsetuspaberiga ja pane puhtasse vormi, kamara pool all ning aseta peale raskus. Lase lihal jahtuda ja külmkapis sesista vähemalt 2 tundi, kuni üleöö.

Keeda kokku kaste. Vala potti ananssimahl, suhkur, sojakaste, veiniäädikas. Lisa hakitud ingver ja küüslauk, hakitud roheline sibul ja tomatipasta. Lase keema tõusta. Sega kuni suhkur on sulanud ja keeda keskmisel kuumusel umbes 20 minutit kuni kaste on muutunud paksemaks ja siirupiseks. Kurna läbi sõela ja vala potti tagasi. Lisa kastmesse nõrutatud pärlsibulad ja kuivatatud ananassilõigud ja keeda veel umbes 10 minutit.

Võta seakülg vajutuse alt ja lõika umbes 2 cm laiusteks ribadeks, poolita ribad omakorda keskelt. Aseta liha ilma rasvata pannile kamaraga pool all. Küpseta keskmisel kuumusel 5 minutid kamaraga poolt( ole ettevaatlik rasv hakkab kõvasti plaksuma, võimalusel kata pann pritsmekogujaga) siis anna värvi ka kõigile teistele külgedele umbes 1-2 min igast küljest.

Serveeri koos kastmega, puista peale maitserohelist ja jahvata musta pipart. Kõrvale paku ahjus röstitud kõrvitsat ja/või rohelist salatit värske ananassiga.

Seakõht õuna – calvadose kastmes

1,5 – 2 kg seakülge

90 g pruuni suhkrut
1 pudel ( 500 ml ) calvadost
150 ml õunasiidri äädikat
meresoola
2 loorberilehte
2 tl nelki
1 tl musta terapipart

Pane ahi soojenema 180 kraadile. Pane suhkur, calvados, õunasiidri äädikas, sool, pipar, loorber ja nelk laia kõrgemate äärtega ahjuvormi.
Tõsta seakülg vedelikku kamaraga pool üleval. Kata fooliumiga ja küpseta umbes 2 tundi, kuni liha on pehme. Tõsta liha vedelikust välja. Vala vedelik kastrulisse ja tõsta kõrvale.

Pane seakülg kamaraga pool all küpsetuspaberiga kaetud laia puhtasse vormi, kata teise küpsetuspaberiga ja aseta peale raskus (küpsetusplaat või lõikelaud paari raskema purgiga). Lase jahtuda ja tõsta külmkappi. Hoia külmkapis vähemalt paar tundi kuni üleöö.

Keeda kokku kaste järelejäänud küpsetusvedelikust, sellleks kulub umbes 10-15 minutit, keskmisel temperatuuril, kuni kaste on veidi paksenenud.

Serveeri koos kastmega. Juurde paku röstitud juurvilju ja salatit.

Blog, Retseptid, Suupisted

Karamelsed pähklikommid

December 21, 2016

Söödavad kingitused on maailma parimad. Kasutuna vedelema need ilmselt ei jää ja kingisaajale koormaks ei kujune. Kerge suhkru üledoos pühade puhul on andestatav ja arvesse ei lähe. Samas ei pea söödav kingitus ju alati magus olema. Söödavate kinkide tegemine iseenesest on puhas rõõm ja teraapia. Isetehtud kingitustes on peidus just see õige jõulutunne. Andmise rõõm teeb olemise kergeks ja elamise helgeks. Päris tore on pliidi ääres askeldades komme kokku keeta, mõeldes oma toredatele sõpradele või inimestele, kes sind sel aastal kõige enam inspireerinud on. Iga kommi sisse saab peita just täpselt sellise maitsenüansi, mis selle saajale mõtlemine sinus esile kutsub. Mõni saab õige magus, teine tiba vürtsikam ja osad on kindlasti kergelt soolaka maiguga.

50 ml vett
150 g heledat muscovado suhkrut
1 dl heledat suhkrusiirupit või glükoosisiirupit
100 g võid
200 g pähkleid
20 g külmkuivatatud pohlasid
1/2 tl soola

Maitsestamiseks:

1-2 tl piparkoogimaitseainet
või
1 tl jahvatatud vürtsköömneid
või
1 tl jahvatatud suitsupaprikapulbrit

Pane vesi koos suhkruga potti ja kuumuta keemiseni. Sega, kuni suhkur on sulanud. Lisa siirup ja või. Lase segul vaiksel kuumusel 30-60 minutit mullitades keeda (kui kasutad glükoosisiirupit ja soovid pehmemaid komme, siis keeda vähem). Vala juurde pähklid ja laota segu küpsetuspaberile tahenema. Raputa peale pohlad. Lase täielikult jahtuda. Murra mass tükkideks ja naudi!

Blog, Koogid, Retseptid

Kõrvitsa-mango kook kaneelise vahukoorega

December 18, 2016

Koogiisu võib üllatada. Vahel tahaks kohe mitut kooki korraga ahju pista, ideede rohkus ajab üle ääre. Prooviks ühte ja prooviks ka teist. Paraku on mõistlikum ühe koogiga piirduda. Isegi kõige tervislikumaks tituleeritud koogid on siiski parajad kaloripommid ja lõputult neid pugida ei saa ilma, et pidukleidid pitsitama hakkaksid.
Selle kahekihilise ja kooremütsiga koogiga saab magusaisu rahuldatud ja ühe koogi asemel oleks justkui kolme proovitud.

Põhi:

100 g võid
150 g tumedat šokolaadi
80 g tumedat muscovado suhkrut
50 g jahu
2 muna
soola

Vahekiht:

200 g kõrvitsapüreed
1 hästi küps mango
1 tl kaneeli
1 sl heledat suhkrusiirupit
3 lehte želatiini
1 laimi mahl

Kate:

2 dl vahukoort
1 sl ekstrapeent suhkrut
1 tl kaneeli

Kõigepealt tee kõrvitsapüree. Selleks lõika kõrvits viiludeks ja pane küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadises ahjus, kuni kõrvits on pehme – selleks kulub umbes 15-20 minutit. Eemalda koor ja püreesta kõrvits saumikseriga.

Koori mango ja eemalda viljaliha. Pane kõrvitsapüree hulka ja surista saumikseriga veel, kuni kaks püreed ühilduvad. Maitsesta kaneeliga ja suhkrusiirupiga ning tõsta kõrvale.

Sulata paksupõhjalises potis tasasel kuumusel pidevalt segades või ja šokolaad, lase pisut jahtuda. Vahusta munad ja suhkur omavahel ja lisa šokolaadisegu. Sõelu juurde jahu ja sega ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga kaetud 20 cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi. Küpseta 200 kraadi juures 15-20 minutit, kuni kook on tahenenud ja küps. Jahuta täielikult maha.

Pane želatiinilehed külma veega 5 minutiks ligunema. Pressi laimist mahl ja soojenda poti põhjas keemiseni ning eemalda tulelt. Pigista želatiinilehed veest kuivaks ja pane kuuma mahla sisse. Sega kiiresti, kuni želatiin on sulanud. Vala segu peene joana kõrvitsa-mangosegu hulka. Vala segu jahtunud koogipõhjale ja pane vähemalt 2 tunniks külmkappi tahenema.

Vahetult enne serveerimist vahusta koor suhkruga pehmete tippude tekkimiseni. Sega koore hulka kaneel ja kata kook vahukoorega. Puista pinnale kaneeli.

Blog, Pearoad, Retseptid

Kõrvitsa-kikerherne karri

December 12, 2016

Jah ma tean küll, et jõulud on ukse ees. Juba peaksid pajas ja potis podisema jõuluroad. Oma esimesed verivorstid ja hapukapsa olen ka esimese lumega juba novembris pintslisse pistnud. Ei, tegelikult see päris esimene verivorstiamps oli ikka veel palju varem, keset sügist kuskil. Olid maitsvad mõlemad. Üldiselt meeldibki mulle oma menüüsse jõulutoite lisada juba pisut varem, kui jõuluõhtul. Nii tasakesi ja natukese haaval. Nii see jõulutunne tasakesi tuleb ja kauem püsib. Jõuluõhtul pole siis ka karta ka ülesöömist, mille eest meedia juba huilates hoiatab.

Aga ega siis iga päev ei jaksa jõulutoitu süüa, vahel tahaks midagi kergemat, lihtsalt valmivat aga ikkagi soojendavat. Need kiired vürtsidest pungil karrid sobivad just argipäeva ilmestama, aga isutavad just siis, kui väljas on pime ja mööda nurgataguseid keerutavad hirmsad tuuleiilid.

1-2 sl õli
500 kõrvitsa viljaliha
1 purk (400 g) kikerherneid
1 sibul
3 küünt küüslauku
2 cm jupp ingverit
1 tl vürtsköömneid

1 tl paprikapulbrit
1 tl kurkumit
1/2 tl cayenne pipart
1 väike tšilli
1 tl pruuni roosuhkrut
2 dl vett või puljongit

Serveerimiseks värsket koriandrit

Haki kõrvitsa viljaliha kuubikuteks. Tükelda sibul ja küüslauk. Loputa kikerherned. Haki tšilli ja ingver peeneks. Pane õli pannile ja kuumuta selles sibulat, kuni see muutub pehmeksj a klaasjaks. Ära pruunista! Lisa küüslauk, ingver ja tšilli. Lisa pannile ka vürtsid. Kuumuta veidi ja lisa vesi või puljong. Pane kõrvits ja kikerherned sisse ja kuumuta kuni kõrvits on pehme.
Serveeri koos riisiga. Pildil on punane riis.

Blog, Hommikusöögid, Retseptid

Smuutikausid – hommikused äratajad

December 4, 2016

Mina olen Piret ja ma olen sõltlane. Kreeka jogurti sõltlane. Kui varud mu külmkapis otsakorrale hakkavad saama (loe: on veel viimane 400 g purk), olen ma tavaliselt paanikas. Kreeka jogurt koos koduse granola ja marjadega on minu lemmikhommikusöök, aga liiga tihti hakkas see tore toit mu hommikuid sisustama. Loomulikult on (maitsestamata) jogurt mitte ainult maitsev vaid ka kehasõbralik toiduaine. Aga igal nööril on kaks otsa. Otsustasin sellest ühest otsast kinni haarata ja oma sõltuvust pisut taltsutada. Esialgu piirdusin küll lihtsalt sellega, et vähendasin oma hommikust jogurtiportsu ja korvasin puuduoleva osa ohtrate marjade või köögiviljadega. Proovisin ennast pisut petta. Läks õnneks! Tasapisi jõudsin selliste kombinatsioonide juurde, kus piimatoodet ei lisanudki, kuid katsusin smuuti jätta ikka pisut toekama kontsistensiga. Nii tihkena, et seda oleks mõnus kausist lusikaga süüa. See klaasismuuti on minu jaoks rohkem nagu kiire vahepala, mida möödaminnes ja jooksupealt nälja kustutuseks kulistada. Hommikusöök on aga püha ja selle jaoks peab aega võtma. Olen nõus tõusma isegi väga vara, kui vaja. Istun ja naudin hommikuvaikuses oma smuutikausi kirevat sisu ja teen päevaplaane.

Smuutikausi sisu komponeerides tasub muidugi jälgida seda, et oma kausikest koostisosadega liialt ei koormaks. Vastasel juhul võib tulemuseks olla inetult ilmetut värvi plöga ja nendel hommikutel jääb see nautimise moment siis üürikeseks. Enamasti käib koostisosade valimine ikka selle järgi, mis konkreetsel hommikul külmkapist vastu vaatab. Vastu vaatab muidugi ikka see, mida varunud olen. Hommikuste kirevate ja rõõmsavärviliste kausitäite jaoks peaks varuma sügavkülma riiulitele erinevaid marju. Kontsistentsi muudavad kreemjaks peale avokaado ja banaani veel hurma, brokoli ja chia seemned. Retseptides toodud kogused on ka rohkem soovituslikud ja umbmäärased, kui piinliku täpsusega järgimiseks. Peale piimatoodete sobivad vedeldamiseks ka taimsed piimad, või pähklid koos veega. Kookosvesi on tore, aga ka täitsa tavaline vesi sobib hästi.
Pealepuistamiseks on head marjad, puuviljad, kodune müsli, seemned ja pähklid.
Enamasti olen ma juba mõni minut peale ärkamist elevil, et millise kompa ma täna kokku vuristan. Päris sarnased ei tule need tavaliselt mitte kunagi, aga siin mõned näited ikka selleks, et järgmine kord pisut teisiti teha. Noh ja ehkki neid näiteid sai kuus, peaaegu nädala jagu, poeb nädalasse vahest ka mõni pudru-hommik, laupäeval valmib minu köögis munaroog ja pühapäev on ju teada-tuntud pannkoogipäev.

Roheline

200 g spinatit
1 avokaado
laimi mahl
100 g Kreeka jogurtit

Roosa

200 g vaarikaid
3 datlit
100 g kookospiima

Kollane

200 g astelapajusid
1 banaan
100 g keefiri

Sinine

200 g mustikaid
5 musta ploomi
4 brokolit õisikut(30 g)
100 g mandlipiima

Punane

1 väiksem peet
100 g jõhvikaid
1 apelsin või 1 hurmaa
2 tl chia seemned
100 g vett

Pruun

2 tl toorkakaod
1-2 tl kaneeli
2 cm jupp riivitud ingverit
2 tl melassi
1 banaan
100 g maitsestamata jogurtit(2,5%)

Lao kõik ained blenderisse ja surista paari minutiga ühtlaseks kreemiks, kogused on arvestatud kahele hommikusele nautlejale. Mõnusaid hommikuid!

Blog, Koogid, Retseptid

Musta ploomi kook pimedate ööde kiituseks.

November 3, 2016

Ongi lõpuks november käes. Jah, mina kuulun nende veidrike hulka, kes novembrit fännavad. Jep, nägin neid ilmeid, kus kulmud juuksepiirini kerkisid:) Loomulikult on kevad ja suvi toredad ja meeldivad mulle, kellele ei meeldiks. Ometigi tunnen ma suurt naudingut, kui saabub november. Septembris on nii magusvalus lõppenud suve pärast ja oktoobri kullakarvaline pale kutsub kõikjale rutakalt ringi sebima. Paigal püsimiseks jääb vähe aega. Siis, aga saabub pime, karge, tuuline ja külm november. No, kas pole tore? Enam pole vaja ringi tormata, võib rahumeeli tuppa jääda. Pleedi kaelani tõmmata, tee tõmbama panna ja raamaturiiulilt tolmu alt mõne juba pikalt isutanud teose õngitseda. Sealjuures tolmu võtma pole mingit mõtet hakata, nagunii pole midagi näha. Rahumeeli saab lõõgastuda teetass kõrval ja raamat pihus. Kui siiski peaks vahel tahtmine tulema end pisut tuulutada, siis kinno tasub minna ka pimedatel öödel. Just nüüd on, mille vahel valida. Hetkel muidugi sadas see valge ollus pimedate ööde nautlejatele ootamatult valusalt kaela, aga vast annab see kalk valgus järele ja sametine pimedus saab oma pehmed mantlihõlmad taas lahti tõmmata ning salli lõdvemale lasta.

Köögis seavad end aukohale tummised ja toekad kuumad road ja vürtsid. Jõhvikaid ei jakasa turult nii palju kanda, kui isu oleks ja lemmikute rivist astuvad kõik koos kolmekesi kolm sammu ette: küüslauk, ingver ja tšilli.

Lõpuks ometi on aega. Loomulikult ainult, siis, kui seda ise võtta. Igale “kassiristimisele” ju alati jõudma ei peagi. Põhjuseks võib vabalt tuua asjaolu, et kodus on nii mõnus olla, et jah, vabandust seekord ei saa kuidagi tulla. Ja siis selle ilusa pimeda õhtu kiituseks võib endale ühe väikese koogi lubada.

Musta ploomi kook

200 g mandleid
5 musta ploomi
2 küünt musta küüslauku
2 sl kookosrasva

100 g musti ploome
40 ml likööri (Baileys)
3 muna
2 sl naturaalset kakaopulbrit
1 tl kaneeli
400 g hapukoort

naturaalset kakopulbrit pinnale raputamiseks

Haki mandlid, küüslauk ja ploomid peeneks või tõsta kõik ained köögikombaini ja purusta peeneks. Suru segu (20 cm läbimõõduga) lahtikäivasse, küpsetuspaberiga kaetud põhjaga, koogivormi. Laota põhjale ploomid. Sega omavahel munad, liköör, kakao ja hapukoor. Vala segu ploomidele. Küpseta 180 kraadi juures 25-30 minutit. Lase täielikult jahtuda ja hoia enne serveerimist paar tundi külmkapis. Serveerimisel sõelu pinnale naturaalset kakaopulbrit.

Blog, Retseptid, Salatid

Magusad viinamarjad. Waldorfi salat.

October 26, 2016

Paar aastat tagasi torkasin naljaviluks kasvuhoonesse ühe viinamarjataime. Nii lihtsalt ilu pärast. (Mul on üldse komme sinna tomatitele-kurkidele seltsiks igasugu kraami kasvama panna. Algul on ju üsna kena, aga pärast läheb ülemõistuse kitsaks). Kasvas teine seal kenasti ja ronis kuhu süda kutsus. Ega ma sellelt taimehakatiselt midagi ei oodanudki ja paar aastat ei pannud teda eriti tähele, kuni eelmise suve lõpul avastasin, et viinamarjaväät uhkeldab kenade siniste marjadega. Sel aastal hakkasin neid juba ootama. Vaatasin, kuidas ilmusid pisikesed rohelised pärlikesed ning imetlesin küpseid siniseid kobaraid. Tõsi, marjad mu viinapuul pole üleliia suured ja veini valmistamiseks ei jätku neist hoopiski. Kuid maitselt on need ülimagusad ja oi-oi kui mahlased.
Viimast peotäit kokku korjates otsustasin need kullakesed salatisse sättida ja pildile püüda.

Seltsiks marjadele haarasin oma aia punapõsksed õunad. Nende õunapuude lugu on viinamarjadega üsna sarnane, kuid algus ulatub aastakümmnete taha. Puud istutas minu isa. Tookord noore mehena istikuid tooma minnes polnud tal õrna aimugi õunsortidest. Võttis siis paar puud oma perekonnanime järgi, et äkki on head. Oma kümmekond aastat seisid need puukesed, seal mitte just väga sobival pinnasel kurvalt, kuni kohanesid. Nüüd rõõmustavad need vanad õunapuud meid pea igal aastal kenade punaste ubinatega. Sel aastal pole õunad ülearu suured, kuid neid on palju-palju. Isa on nüüd muidugi ilmatu uhke, et nii hea ja maitsva söögiõuna valis. Minulgi pole põhjust oma viinamarju häbeneda, kuigi sordinimi mul kuidagi meeles ei seisa ja mingit seost sellega luua ka ei oska. Aga mis siis ikka. Salatisse kõlbab ka nimetu mari, pealegi on salat ise kõlava nimega klassik. Lähemal vaatlusel leiab samast aiast ka üpris saledad sellerivarred ja ongi Waldorfi salat koos. Aga, mida kastmeks? Kui kõik komponendid on ise kasvatatud ei lähe poemajonees kohe üldse. Õnneks on majoneesi kokku suristamine ju kukepea. Seekord proovisin mandliõliga majoneesi teha. Vihje sain tervisliku toitumise gurudelt. Tulemusega jäin ülirahule. Olen pikalt otsinud majoneesi komponendiks paremat õli, kui tavapäraselt kasutatv rapsiõli, aga kõik variandid on majoneesi kibedaks muutnud. Seekord läks õnneks, majonees tuli suurepärane maitse poolest ja kerge kehale koostise osas. See muidugi ei tähenda, et seda purgist liialt limpsima peaks.

Waldorfi salat

2 õuna
2 sellervart
peotäis viinamarju
7 Kreeka pähklit
1 sl majoneesi

Viiluta õunad ja seller. Sega kokku õunad, seller, viinamarjad ja sega majoneesiga. Puista peale viinamarju ja hakitud Kreeka pähkleid.

Majonees

1 muna toasoojana
1 tl sinepit
1 sl sidrunimahla
2,5 dl mandliõli
1 tl soola
1 tl suhkrut

Löö toasoe muna purki lahti. Lisa sinep, sidrunimahl, sool, suhkur ja mandliõli. Aseta saumikseri tera purki nii, et munakollane oleks kaetud. Hakka töötlema kergelt saumikserit üles-alla liigutades. Töötle kuni õli on segunenud ja majonees kreemjas. Säilita suletud purgis külmkapis.

Blog, Lisandid, Retseptid, Salatid

Põllult patta. Väike peedi-carpaccio

October 20, 2016

Põllupoeesia ei jätnud ka sel aastal mind puutumata. Kõigi takistuste kiuste sai peenramaa tubli siilu juurde ja seemned õigel ajal mulda. Kasvandikud olid taltsad ja pakkusid hooaja lõpetuseks värvilist silmailu ning suve läbi olid krõmpsud köögiviljad käeulatuses. Tänaseks on ajatöödele joon alla tõmmatud. Ainult veel mõned lehkapsa- ja peedivarred endiselt peenralt võtta, kuni külm nad endale ahnitseb.
Eks väheke sehkenadamist ja planeerimist see põllupidamine ju nõudis, aga ei midagi ülikeerulist ega kontimurdvat. Peab tõdema, et kõik oli seda väärt. Mitu kuud puhast rõõmu. Ega ma muidugi mingi põllupidamise ekspert pole ikka veel. Teen kõike endiselt katse-eksituse meetodil. Näiteks harvendamine oli ja on jäänud mu kõige nõrgemaks oskuseks, aga iga sügis tõotan, et katsun nüüd selle õppetunni meelde jätta.

Kui enamus kraamist läks põllult otse patta, siis väikesed triibulised peedid eelistasin toorelt pintslisse pista. Nii säilitasid nad oma kauni välimuse ja said pikemalt edvistada.

Peedi-carpaccio

2 (värvilist)peeti
1 sidruni mahl
2 küünt küüslauku
1 tšillikaun
2 cm jupp ingverit
1 dl oliiviõli
1 sl mett
maitserohelist

Koori peedid ja viiluta hästi õhukeseks. Seda on hea teha mandolini või köögiviljakoorija abil, hea juustunuga ajab ka asja ära.
Haki küüslauk, ingver ja tšilli peeneks. Sega kokku sidrunimahl, mesi, küüslauk,tšilli, ingver, maitseroheline, lisa oliiviõli ja sega ühtlaseks. Tõsta peediviilud kastmesse ja lase umbes pool tundi maitsestuda.
Paku liha- või kalaroogade lisandina.

Older Posts

Newer Posts