Suvi kappab seitsmepenikoorma saabastega ja jube raske on teda ohjes hoida. Tahaks hüüda, et pea hoogu! Aga tema ei tee kuulmagi, tormab edasi. Liiga kiiresti, liiga lühikeseks viivuks siia meie juurde peatuma jäädes. Ainus mõistlik viis suveaega ohjes hoida on maksimaalselt seda rikkust ära kasutada, mis ta meile läbijoostes maha pillab. Noppida üles, pista põske ja sulgeda purki, nii palju kui vähegi võimalik.
Lisaks toimekale askeldamisele peaks suve auks ka pidusid korraldama, et tema kõrgeausus end tähtsana tunneks. Ehk pühib peo tarbeks siis taevalaotuse pilvedest puhtaks ja lisab kütetki juurde. Kuidas kõlaks kesksuvepidu. No pärsi suvehari on juba murtud, aga siiski on põhjust trallitamiseks veel küllaga. Just nüüd suve südames on korraga valmis pea kõik marjad. Maasikad annavad oma valitsuskepi küll käest, kuid enne on hetk, kui troonil on koos nii maasikad, mustikad, vaarikad, kirsid, tikrid, sõstrad jms. Sortiment on nii rikkalik, et võtab silme ees kirjuks ja teeb südame härdaks. Kõik see kenadus tasuks arutult suures hulgas kokku kuhjata ühele kesksuvisele pidutordile.
Tegin seda torti juba eelmise suve kiituseks, piltki on sellest ajast. Mäletan kuidas palavus tordikreemi liuglema pani ja marjad lauale sõidutas. Seekord kasutasin kreemiga katmisel koogivormi kammitsevat ja kordahoidvat abi, aga ilma poolest oleks võinud ka vabama käega vormida. Ilmselt oleks püsti püsinud. Maitse oli aga sama hea mõlemal korral ja ilmast hoolimata. Koogivormiga kokku pannes saab korrektsema tulemuse ja nii on hea kooki ka trantsportida. Kasutasin tordipõhja küpsetamisel kookosjahu, mis jätab tekstuuri eriliselt meeldivaks. Kook jääb mahlane, kerge justkui sametise tekstuuriga. Samas on maitse täidlane ja sügav, fudge. Kookosjahuga küpsetades saab ka suhkru kogust vähendada. Mina jätsin seekord suhkru sootuks kõrvale. Timmisin maitset sutsu steviaga. Kookosjahu on suhteliselt kuiv ja seob hästi vedelikku. Siin tulevad appi õunakaste ja jogurt. Tore oleks kasutada muidugi oma õuntest valmistatud näiteks seda kastet, aga õunad on veel vist liiga hapud. Või äkki siiski, leidub juba midagi? Mina kasutasin seekord siiski poekraami. Biomarketist leidsin õuna-mango kastme. Kookosjahugi haarasin sama poe riiulilt kaasa.
Sobib ülihästi suve ülistamise rituaaliks.
Põhi:
5 muna
200 g kookosejahu,
3 tl steviat
300 g õunakastet
2 sl naturaalset kakaopulbrit
1 t soodat
0,5 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
300 g Kreeka jogurtit
1 tl vanillipastat
Kreem:
250 g mascarponet (toasooja)
370 g (1 tops) Kreeka jogurtit
2 sl vahtrasiirupit
1 tl vanillipastat
Serveerimiseks ohtralt suvemarju
Vahusta munad heledaks vahuks. Sega juurde õunakaste, jogurt, vanillipasta. Teises kausis sega omavahel kuivained, kookosejahu, stevia, sool, kakaopulber, sooda ja küpsetuspulber. Ühenda kaks segu omavahel. Tulemuseks on üsna tihke tainas, mis on kohupiima-sarnase konsistensiga.
Jaga tainas kaheks võrdseks osaks. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga. Joonista sinna kaks ringi oma lahtikäiva küpsetusvormi suurusega. Minu vormi läbimõõt oli 20 cm. Jaga tainas ringidesse ja silu ühtlaseks. Küpseta 180 kraadises ahjus 45 minutit. Proovi küpsust puutikuga, kui tainas enam külge ei jää on valmis. Kontsistensilt jääb koogipõhi niiske, aga peab olema siiski läbiküpsenud. Lase täielikult jahtuda.
Kreemi jaoks vahusta toasoe mascarpone ja jogurt omavahel. Lisa vahtrasiirup ja vanillipasta. Kata koogivormi põhi küpsetuspaberiga ja tõsta üks põhjadest vormi. Kata poolega kreemi kogusest ja tõsta teine põhi peale. Suru kergelt kokku. Kata ülejäänud kreemiga ja pane paariks tunniks külma.
Serveerimisel kata suvemarjadega.
No Comments