Baklažaanivorm ubadega

Kaunviljad on kaunid, onju! No vaadeke neid prinke ube ja sümmeetrilisi kuldseid kikerherneid või mitmevärvilisi läätsesid. Peale selle on need kaunitarid jube kasulikud ja võiksid meie toidulaual särada nii umbes 3-4 korral nädalas. Palju aga tegelikult kaunvilju argipäeva roogadesse satub? Muidugi on nende ubade leoatamine ja keetmine hirmaeganõudev protsess ja eelmisel õhtul likku tõstmine ununeb lihtsalt ära. Õnneks müüakse kaunvilju ka purgis, kus need juba kenasti kasutusvalmilt oma tähelendu ooatavad. Seega on suisa lihtne kasulikkude kaunviljadega oma toidulauda kaunistada.

Kindlasti on paljudel tekkinud dilemma, kas valida konserveeritud või kuivatatud oad. Kuivatatud oad on naturaalsemad ja odavamad, aga nende valmistamine nõuab rohkem aega. Õnneks on paljud tervisliku toidu eeskõnelejad üsna üksmeelselt kinnitanud, et konserveeritud ubade järele poes käe küünitamine on ohtu. Isegi siis, kui nad kõik ülejäänud konservid kahtlaseks on kuulutanud. Kuna ubadel on omadus hästi säilida, siis konserveerimisel ei lisata peaaegu kunagi säilitus- või muid lisaaineid – koostises on vaid oad, sool ja vesi. Küll aga tuleb konserveeritud ube alati hoolikalt voolava külma vee all loputada, kuna enamik kaunvilju sisaldab oligosahhariide – ühendeid, mille seedimiseks inimese organism ensüüme ei tooda ning seetõttu võivadki põhjustada üsna ebameeldivaid kõhutuuli. Puhitustest pääseda aitab ka see, kui maitsestada kaunviljadest toite näiteks tüümiani, majoraani, köömnete, piparrohu, rosmariini, apteegitilli või salveiga. Vaid korralik leotamine, loputamine ja kuumtöötlemine aitab vähendada kaunviljades sisalduvaid oligosahhariide ning sellega ka gaaside tekkimist. Kui kogu purgitäit korraga nahka ei pista ei tohiks ube ka avatud plekktopsis enam hoida, kuid ümbervalatuna, näiteks klaasist kaussi, säilivad need veel kenasti järgmise toidukorra ootel külmkapis.

Kenad kaunviljad sisaldavad rohkesti ka meile sõbralike ja hädavajalikke kiudaineid, mis on olulised veresuhkru tasakaalustamisel ja kolesterooli langetamisel. Lisaks on kaunviljade glükeemiline koormus madal, mis aitab hoida täiskõhutunnet pikalt kuna need imenduvad aeglaselt. Kuna kaunviljad on eriti hinnatud nende kõrge valgusisalduse pärast sobivad nad väga hästi asendama loomset valku. Pealegi on see baklažaanist ja ubadest tummisust saanud ahjuvorm nii toitev, et isegi lihasõbrad jäävad vakka ja söövad isukalt. Mulle meeldib baklažaaniviile enne ahjus röstida ja seda ilma igasuguse õlita. Õli osas on baklažaan ahne, siristad sutsuke, aga tema neelab pool pudelit. Seepärast lasen neil seal ahjukuumuses kuivalt kükitada ja saavad sootuks paremad, kui õlist nõretavad:) Ah jaa, see bechameli pakk, mis spagetikõrvitsa tegemisel poolikuks jäi, kulus siin kenasti ära.

Baklažaanivorm ubadega

• 1 baklažaan
• 1 sibul
• 1 purk (750 ml) tomateid omas mahlas
• 3 küüslauguküünt
• 2 -3 tl kuivatatud punet
• 3 tl hakitud tüümianit
• 1 tl  rafineerimata roosuhkrut
• 1 tl soola
• pipart
• 1 purk (425 ml) aurutatud punased Kidney ube
• 1 pall mozzarellat
• 1/2 pakki (175 ml) bechamel kastet

Viiluta baklažaan ratasteks. Kuumuta ahi 200 kraadini ja aseta baklažaanirattad ahjuplaadile. Rösti baklažaaniviile ahjus ilma õlita umbes 15-20 minutit, kuni need muutuvad kergelt kuldseks ja pole enam vesised.

Samal ajal haki sibul ja kuumuta pannil klaasjaks. Vala juurde tomatid. Maitsesta soola, suhkru ja pipraga, lisa ürdid ja hakitud küüslauk. Lase tasasel tulel küpseda, kuni baklažaan on röstitud. Nõruta oad ja loputa. Lisa oad tomatikastmele ja sega läbi.
Tõsta ahjuvormi kõigepealt röstitud baklažaaniviilud, siis nirista peale bechamel kastet ning tõsta peale tomati-ubade kaste, lao peale ülejäänud baklažaaniviilud, nirista üle bacahamelli kastmega ja rebi peale juust. Küpseta 200 kraadises ahjus umbes 30 minutit, kuni juust on sulanud ja kuldne.
Paku koos värske salatiga.