Kuidas teil sammudega on? Kas 10 000 päevas tuleb ikka täis? Mul on nii ja naa. Teinekord peab pisut pingutama, vahel pole aega ja mõnikord ei viitsi sugugi, ning siis jälle on see koht, et midagi pole selga-jalga panna:)
No tegelikult, kapid on liigagi punnis, aga alati on üks värskendav lisavidin puudu. Üks ülemeelikult roosa tossupaar näiteks. Just selline, mis mind jalutama kutsuks või suisa jooksma meelitaks.
Seekord tuli mulle appi Ecco. Meelitas mind oma uute lahedate tossudega. Lõime käed. Krellroosad tossud mulle ja vastutasuks lubasin välja nuputada jalavarjudest inspireeritud laheda menüü. Kuna ettepanek oli lahe, panin tossupaari kapinurgale imetlemiseks ja hakkasin mõttes tööle. Esialgu ei lubanud lumi ja jää kiiremaid ringe ette võtta.
Tervislik, värvikirev ja taimne on kindlasti komponendid mis kevadet oodates kõige enam kõnetavad ja esimesena pähe kargavad. Loomulikult saab sellest headusest kenad Vietnami stiilis värsked kevadrullid kokku keerata. Esimeseks ülesandeks oligi pressilõunale tulnud stiilietalonid tegevusse haarata. Aktsiooni nimeks sai COOL MIX ja peagi olid moegurmaanide käed kokku keerutanud kirevaid kooslusi kurgi, porgandi, punase kaapsa, koriandri ja idudega. Stiilselt ja tundlikult mixisid nad puhtaid maitseid vürtsika kastmega. Minu suureks üllatuseks stiilietalonide varasemad kokkupuuted värskete kevadrullidega olid pisikesed. Nii mõnigi lubas esimese proovi järel rullikesed kiiremas korras kevadmenüüsse lülitada.
Kuna pikemate vahemaade läbimine Ecco uutes üübermugavates jalavarjudes õnnestub paremini, kui teleporteerumine siis kuulutasin maitserännaku järgmiseks sihtkohaks Kreeka. Selles maailmanurgas proovisime röstitud paprikat feta oliviide ja ašoovisega. Taljesõbralik amps pani puusi õõdsutama ja jalavarjud oleksid vabalt lubanud ka mõne takti zorbast tantsida. Aga maitsematk viis meid ikka edasi. Järgmise peatuse tegime Hispaanias. Selles päikesepoolses nurgas tõi tulised tunded meelde ajoblanco. Andalusia valge gazpacho. Külm supp mandlitest, küüslaugust ja valgest saiast. Siin piirdusime siiski pisikese šottiga, sest pikemalt selle nurga tantsudega tutvumiseks oleks tulnud juba jalnõusid vahetada ja saiast kuuldes muutusid moegurmaanid ettevaatlikuks:) Aga lumivalge tossupaar mandlikujuliste augukestega küljel on minu silmis üsna ajoblanco nägu ja tegu.
Tagasi reaalsusesse tõi tubli sõõm külma smuutit. Kirevalt hullutav fuksiatoon juhatas mind klaasikese arbuusijoogini. Smuutis said kokku lisaks mahlakale arbuusile veel kurk ja rosmariin, särtsu lisas paar jääkuubikut.
Oligi aeg maitserännak kokku võtta. Magus, sutsu soolaka alatooniga rocky road piimašokolaadist kodujuustu ja vaarikatega pani teekonnale punkti. Kingad jäävad nüüd oma aega ootama, sest mugavad jalavarjud on coolimad, kui kunagi varem ja lahedad iga nurga pealt.
Soolaka piimašokolaadi rocky road kodujuustu ja vaarikatega
300 g piimašokolaadi
100 g võid
3 sl muscovado siirupit
60 g röstitud metspähkleid
30 g pisikesi vahukomme
150 g küpsiseid
1 tl kaneeli
80 g kodujuustu
150 g vaarikaid
meresoola
Haki šokolaad. Seejärel sulata või paksupõhjalises kastrulis. Keera kuumus vähemaks ning lisa šokolaad ja siirup. Sega kõik ühtlaseks massiks ning maitsesta soola ja kaneeliga. Haki pähklid, tükelda küpsised ja lisa koos vahukommidega šokolaadisegu hulka. Kata kandiline vorm küpsetuspaberiga ja vala segu vormi. Silu pind tasaseks ja puista peale kodujuust. Kata vaarikatega ja pane vähemalt kaheks tunniks külmkappi. Serveerimiseks lõika väikesteks ampstükkideks.
Jalanõud – Ecco
Fotod – Martin Dremljuga
Suur tänu – Food Studio tiim
No Comments