Paar aastat tagasi torkasin naljaviluks kasvuhoonesse ühe viinamarjataime. Nii lihtsalt ilu pärast. (Mul on üldse komme sinna tomatitele-kurkidele seltsiks igasugu kraami kasvama panna. Algul on ju üsna kena, aga pärast läheb ülemõistuse kitsaks). Kasvas teine seal kenasti ja ronis kuhu süda kutsus. Ega ma sellelt taimehakatiselt midagi ei oodanudki ja paar aastat ei pannud teda eriti tähele, kuni eelmise suve lõpul avastasin, et viinamarjaväät uhkeldab kenade siniste marjadega. Sel aastal hakkasin neid juba ootama. Vaatasin, kuidas ilmusid pisikesed rohelised pärlikesed ning imetlesin küpseid siniseid kobaraid. Tõsi, marjad mu viinapuul pole üleliia suured ja veini valmistamiseks ei jätku neist hoopiski. Kuid maitselt on need ülimagusad ja oi-oi kui mahlased.
Viimast peotäit kokku korjates otsustasin need kullakesed salatisse sättida ja pildile püüda.
Seltsiks marjadele haarasin oma aia punapõsksed õunad. Nende õunapuude lugu on viinamarjadega üsna sarnane, kuid algus ulatub aastakümmnete taha. Puud istutas minu isa. Tookord noore mehena istikuid tooma minnes polnud tal õrna aimugi õunsortidest. Võttis siis paar puud oma perekonnanime järgi, et äkki on head. Oma kümmekond aastat seisid need puukesed, seal mitte just väga sobival pinnasel kurvalt, kuni kohanesid. Nüüd rõõmustavad need vanad õunapuud meid pea igal aastal kenade punaste ubinatega. Sel aastal pole õunad ülearu suured, kuid neid on palju-palju. Isa on nüüd muidugi ilmatu uhke, et nii hea ja maitsva söögiõuna valis. Minulgi pole põhjust oma viinamarju häbeneda, kuigi sordinimi mul kuidagi meeles ei seisa ja mingit seost sellega luua ka ei oska. Aga mis siis ikka. Salatisse kõlbab ka nimetu mari, pealegi on salat ise kõlava nimega klassik. Lähemal vaatlusel leiab samast aiast ka üpris saledad sellerivarred ja ongi Waldorfi salat koos. Aga, mida kastmeks? Kui kõik komponendid on ise kasvatatud ei lähe poemajonees kohe üldse. Õnneks on majoneesi kokku suristamine ju kukepea. Seekord proovisin mandliõliga majoneesi teha. Vihje sain tervisliku toitumise gurudelt. Tulemusega jäin ülirahule. Olen pikalt otsinud majoneesi komponendiks paremat õli, kui tavapäraselt kasutatv rapsiõli, aga kõik variandid on majoneesi kibedaks muutnud. Seekord läks õnneks, majonees tuli suurepärane maitse poolest ja kerge kehale koostise osas. See muidugi ei tähenda, et seda purgist liialt limpsima peaks.
Waldorfi salat
2 õuna
2 sellervart
peotäis viinamarju
7 Kreeka pähklit
1 sl majoneesi
Viiluta õunad ja seller. Sega kokku õunad, seller, viinamarjad ja sega majoneesiga. Puista peale viinamarju ja hakitud Kreeka pähkleid.
Majonees
1 muna toasoojana
1 tl sinepit
1 sl sidrunimahla
2,5 dl mandliõli
1 tl soola
1 tl suhkrut
Löö toasoe muna purki lahti. Lisa sinep, sidrunimahl, sool, suhkur ja mandliõli. Aseta saumikseri tera purki nii, et munakollane oleks kaetud. Hakka töötlema kergelt saumikserit üles-alla liigutades. Töötle kuni õli on segunenud ja majonees kreemjas. Säilita suletud purgis külmkapis.
No Comments